“Ka Charles Darwin seisis kunagi valiku ees: kas minna sõbra kutsel tundmatutele maadele ekspeditsioonile või jätkata ülikooliõpinguid turvalisel Inglismaal. Tulevane loodusteadlane valis võõrad maad. Ekspeditsiooni tulemusena sündis maailma muutnud evolutsiooniteooria,” kõneles saalile Kose gümnaasiumi direktor Martin Medar.
Need, kellele direktor kõneles – ja neid oli saalitäis inimesi – kuulasid vaikides. Tõsiselt. Ka vana mõisamaja saal ise oli pidulik, ehitud noorte kaskede ja lilledega.
Oli see ju paljudele neist kuulajaist viimane aktus Harmi õpipaigas.
“Kallid õpilased, austatud õpetajad, head lapsevanemad. Tänane tähtpäev on kurb ja rõõmus korraga. Meie kooli lõpetab 14 last. Aga nagu Charles Darwinil kunagi teele asudes, on neilgi ees ootamas uued võimalused, uued avastused maailma ja iseenda jaoks,” kõneles direktor Martin Medar.
“Iga lõpp on uue algus. See on uute uste avamise aeg. Ja teil tuleb neid uste sulgemisi ja avamisi elus veel palju ette. Jõudu teile selleks. Ja teadke – teil on alati olemas sõbrad ja toetajad. Kas või täna see saalitäis rahvast, kes on teid tervitama tulnud. Ja loomulikult omavalitsus, Kose vald. Ja ükskõik kuhu paika te maailmas ei lendaks, ikka ootame teid koju tagasi,” kõneles Kose vallavolikogu esimees Uno Silberg.
“Olemegi natuke nagu rändlinnud, kes nüüd ära lendavad. Kurb on. Aga nagu linnud, tuleme meiegi ükskord kodukülla tagasi,” meenutasid lõppenud kooliaega kuuenda klassi lõpetajad Jaan Ausmees ja Keyli Kokkar.
“Esimesse klassi tulles tundus see maja nii suur, kooliõu oli nagu jalgpalliplats ja kõik inimesed võõrad. Teises klassis hakkasid inimesed juba omaseks saama… Ja märkamatult ongi kätte jõudnud tänane päev. Harmi on just kui vundament meie tulevikule. Ja see vundament koosneb erinevatest teadmistest ja kogemustest, mille on aidanud üles laduda vanemad, õpetajad, kooli juhtkond ja natuke ka kaasõpilased. Ei oleks seda kooli, kui poleks õpetajaid ja kaasõpilasi. Tahame tänada teid kõiki,” meenutasid koolipäevi lõpetajad Jaan Ausmees ja Keyli Kokkar.
Sõnad vaheldusid laulude ja muusikapaladega.
“See koolimaja, vana mõisamaja, on mu sünnikodu ja lõpetanud olen Harmi põhikooli. Koos minuga lõpetasid klassi siis 14 õpilast, sama palju kui täna siin kolme klassi peale kokku lapsi on,” kõneles Harmi kooli vilistlane Arno Kannike, kelle ema oli kunagi olnud sama kooli õpetaja. See seletab ka, miks vana mõisamaja Arno Kannikesele sünnikoduks sai – õpetaja pere elas koolimajas. “Siit koolist olen ma saanud kaasa endale eluks palju vajalikku,” meenutas Kannike, endine Tallinna Piimatööstuse juht.
Siis esitas Keyli Kokkar omakirjutatud laulu, saates ennast ka klaveril. Laul kõneles ilusatest päevadest Harmi koolis. Tundeline meenutus võttis lauljal – nagu mitmelgi teisel saalisistujal – pisara silmanurka.
Jõudiski kätte lillede ja tunnistuste hetk. Ja jagus nii lilli kui kiitusega tunnistusi.
Üks pisike lõpetaja, Birgit Lütt, kallistas klassijuhatajat Regne Sooni kõvasti-kõvasti. Ja andis õpetajale suure lillekimbu. Tänuks kõigi eest. Et õpetaja Regne on hea klassijuhataja ja et ta veel vabal ajal soovijaile ratsutamistki õpetab.
Ja kõlaski selle aasta viimane koolikell.
VAATA GALERIID HARMI ÕPIKESKUSE LÕPUAKTUSEST
TEAVE: Harmi õpikeskus
• Endine Harmi põhikool jätkas 2017. aasta sügisel Kose gümnaasiumi õpipaigana, andes nii soovijaile võimaluse õppida kodulähedases väikekoolis, kus pööratakse erilist tähelepanu loodusloo õpetamisele.
• Koolis õppis 20 õpilast. Eriliseks muutis kooli ka see, et kõik soovijad said vabal ajal õpetaja Regne Sooni juhendamisel ja valla toetusel tegelda ka ratsutamisega. Ratsutamistrennis käis läinud õppeaastal regulaarselt seitse last.
