Et ümber Tallinna asuvad kuldse ringi omavalitsused, mis tõmbekeskuse naabrust naudivad, teavad kõik. Järgmise nelja aasta jooksul avab riik Tallinna lähivaldades neli riigigümnaasiumi, mis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnastuses moodustavad ümber pealinna „kuldse haridusringi“.

Nii rääkis minister sel teisipäeval Jüri gümnaasiumis, kus allkirjastas koos Rae vallavanema Mart Võrklaevaga Jüri riigigümnnaasiumi rajamise ühiste kavatsuste kokkuleppe. Kuldne haridusring aga toimib vastupidiselt kuldsele majandusringile – kuivõrd Tallinna linnavõim on riigigümnaasiumite rajamise suhtes siiani kõhkleval seisukohal, peaksid ümber pealinna – Viimsis, Jüris, Laagris ja Tabasalus – asuvad riigikoolid tõmbama noori pealinnast hoopis välja.

„Üritame nelja linnaümbruse riigigümnaasiumiga pealinna väheke ärritada,“ ütles Ligi. „Tahame, et Tallinn tunneks kadedust, kui näeb Jüri riigigümnaasiumi oma piiril.“
Minister lisas, et kui Tallinn tõesti riigigümnaasiume oma territooriumile ei soovi, siis võiks Jüri riigikool koos ülejäänud kolme Harjumaa riigigümnaasiumiga Tallinna noored endale võtta.
Haridus- ja teadusministeeriumi plaanis on Tallinna rajada kaks riigigümnaasiumi, kuid seni pole pealinn läbirääkimiste alustamiseks huvi üles näidanud.

Lisaks majale spordikeskus

Teisipäevase allkirjastamisega anti Jürisse riigigümnaasiumi rajamisele ametlik käik. Jürisse kerkib 540-kohaline nn puhas gümnaasium, kus igas aastakäigus on kuus paralleelklassi. Praegune Jüri gümnaasium muudetakse põhikooliks.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann ütles Harju Elule, et Jüris avatakse riigikool 2020. aastal, seega samal sügisel kui Laagri ja Tabasalu riigigümnaasium. Kuid nagu märkis Rae vallavolikogu esimees Agu Laius, ei saa koolimaja olema ainus uus ehitis või rajatis. Opmanni sõnul tuleb ehitada koolihoone juurde ka spordihall, sest praegune Jüri kooli spordikompleks ei mahuta tulevikus nii põhikooli kui riigigümnaasiumi sporditunde.

„Jüris kasvab ka põhikool lähiaastatel ja spordisaal on praegu juba nii tihedalt kasutuses, et on vaja uut spordisaali,“ ütles ta. „Seda peab tegema koostöös vallaga, sest Euroopa rahadega seda ei saa seda ehitada.“

Opmanni sõnul näitab kogemus, et omavalitsused on nõus ise õlga alla panema. Samamoodi tuleb uued spordihallid rajada Viimsi ja Laagri riigikooli juurde. Kui koolihoone saab kuuluma riigile, siis spordihall jääb omavalitsusele.

Järgmine leping Harkuga

Ühiste kavatsuste kokkuleppe riigigümnaasiumi rajamiseks sõlmis riik tänavu jaanuaris ka Harku ja Saue vallaga. Ruth Opmann ütles, et juulis on plaanis allkirjastada Harku vallaga järgmine leping. „Selle lepinguga määratakse, kuhu tuleb Tabasalusse koolimaja, mis ajaks see valmib, määratakse ruumide kasutamise tingimused, millal saab kool direktori,“ selgitas ta.

Kui Jüris, Laagris ja Tabasalus on riigikool plaanis avada aastal 2020, siis Viimsis peaks riigigümnaasium uksed avama 2018. aastale. Opmanni sõnul ollakse praegu veel sellega graafikus, kuigi kisub veidi pingeliseks. Täna, 10. juunil, on Viimsi riigikooli arhitektuurikonkursi tähtaeg, võitja kuulutatakse välja juulis.

Aastaks 2020 peab Eestis praeguste plaanide järgi olema avatud 24 rigiigümnaasiumi, neist neli Harjumaal. Opmanni sõnul nelja riigikooliga Harjumaal gümnaasiukohtade probleemi ei lahenda, sest Tallinna peale ei saa praegu loota. „Üks võimalus, mida kaalume, on osta omavalitsustelt õppekohti, kui selline vajadus peaks tekkima,“ märkis ta.

Jüri riigigümnaasiumist saab piirkondlik kool
• Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul ootab pärast lepingu allkirjastamist tihe töö koos haridus- ja teadusministeeriumiga.
• „Kokku on vaja leppida parim asukoht riigigümnaasiumi rajamiseks Jüri alevikus, koostada detailplaneering, lahendada maaga seotud küsimused ning seejärel saab Riigi Kinnisvara AS alustada hoone projekteerimis- ja ehitustöödega,“ ütles Võrklaev.
• Haridus- ja teadusministeeriumi nägemuses hakkab Jüri riigigümnaasium teenindama õpilasi ka naabervadladest Kiilist, Raasikult ja Koselt.