Tuuleparkide loomine aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele, kuid ka nende ehitamine peaks läbi viidama võimalikult keskkonda ja loodust hoidvalt.
Uute tuuleparkide planeerimine on täies hoos. Suurem osa neist on alles planeerimisfaasis, valitud aladele tehakse hetkel mõjuhinnanguid, kuid mõned on juba kerkinud ning töödega on ka algust tehtud. MTÜ-le Eesti Metsa Abiks teadaolevalt on tuuleenergia arendamisega seotud umbes 30 omavalitsust üle Eesti.
Tuulepargid ohustavad must-toonekure elupaikasid
MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) tunneb suurt muret must-toonekure püsimajäämise pärast Eestis. Selle liigi ohustatus on tingitud paljudest teguritest, nagu keskkonnamürgid, metsaraied ja rändeteedel esinevad ohud. Nüüd on lisandunud uus tõsine oht – tuulepargid, mis paiknevad pesade läheduses.
Paljudel tuulepargialadel jäävad must-toonekure pesad mõjupiirkonda. Näiteks Põhja-Pärnumaal jääb kuus must-toonekure pesa tuulealade mõjualasse, neist lähim asub tuulepargist vaid 2,8 km kaugusel. Kehtna vallas on samuti kuus pesa tuulegeneraatorite mõjupiirkonnas, lähim neist vaid 1,4 km kaugusel. Vinni vallas asub neli pesa, kõik vähem kui 5 km kaugusel tuulepargist. Väike-Maarja vallas paikneb neli must-toonekure pesa tuulealade läheduses, neist kolm asuvad 3 km kaugusel ja neljas vähem kui 5 km kaugusel.
„Need näited moodustavad vaid väikese osa sellest, mis Eestis hetkel toimub. Kõikidel neil aladel koostatakse mõjuhinnanguid, et välja selgitada, kas pesad on asustatud ja kus asuvad lindude toitumisalad,“ on EMA juhatuse liige Helena Eenok murelik.
Helena Ennok Kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt ei tohi tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesast ning asukoht ei tohi olla ka toitumisalade või pesapaikade vahel. See juhis tugineb GPS-saatjatega varustatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatuse uuringutele. „Must-toonekure püsimajäämine Eestis on tõsiselt ohustatud – meil on siin vähem kui sada lindu. Seetõttu peame ühiskonnana tegema suuri pingutusi, et kõik olemasolevad pesapaigad oleksid kaitstud ja lindudel oleks seal turvaline elada,“ kõneleb Eenok.
„Must-toonekurg on Eesti linnustiku üks ohustatumaid liike, seda nii üldise inimese põhjustatud maastikumuutuse kui ka tuugenite tõttu. Seepärast suhtume kõigisse teadaolevate pesade asukohtade naabrusse rajatavatesse tuuleparkidesse rangelt – selleks, et arendus saaks teoks, peame olema veendunud, et piirkonnas ei tegutse must-toonekurge või siis ei mõjuta tuugenid must-toonekure elupaigakasutust, sest toitumisalad jäävad tuulepargist eemale,“ kinnitab keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist Marko Mägi. Just toitumisalad on must-toonekure puhul olulised, sest liik võib käia pesast 20 kilomeetri kaugusel toitumas (väiksemad jõed, ojad, kraavid – kohad, kus leidub piisavalt kala).
Kure elupaikade kahjustamine on lubamatu
Tuuleparkide arendamine on must-toonekure elupaikade tõttu väga tugevalt mõjutatud. Kaart, mille on koostanud Eesti ornitoloogiaühing, on üks allikatest, millest keskkonnaamet lähtub lubade jagamisel. Info, kui palju on 10 km kaugusel kurepesadest tuuleparke kavandatud, on planeeringute menetluses pidevas muutumises.
Must-toonekurg on Eesti linnustiku üks ohustatumaid liike, seda nii üldise inimese põhjustatud maastikumuutuse kui ka tuugenite tõttu.
Marko Mägi „Kuna must-toonekurg on suure elupaiganõudlusega liik, siis on ka n-ö keelutsoonid suured,“ selgitab Mägi. Sellest tulenevalt võib öelda, et Eestis on vähe piirkondi, kus must-toonekurg tuugenite rajamist ei mõjuta. Kui arendajal on soov sellistes piirkondades tuugeneid siiski rajada, tuleb kindlasti teha täiendavad liigiuuringud, sest selle liigi kahjustamist ei saa keskkonnaamet kergekäeliselt lubada.
Marko Mäe sõnul on 2–4 km kaugusel asuvad tuulepargid tsoon, kus tuugenite mõju must-toonekurele on väga suure tõenäosusega negatiivne, kuna asub vahetult elupaiga kõrval. Must-toonekure hukkumine tuugenis võib olla väikse tõenäosusega, kuid senise elupaiga kasutamine võib olla häiritud nii suurel määral, et lind hülgab selle. Seetõttu ongi kriitilise tähtsusega teada saada, kus asuvad toitumisalad, et tuugenid ei kerkiks pesa ja toitumisala vahele, sest see loob barjääri, mida lind pigem väldib ja ta on sunnitud piirkonnast lahkuma. Häid must-toonekure toitumisalasid ei ole Eestis toimunud maastikumuutuste tõttu väga palju järele jäänud – maaparandus ja inimtegevuse pidev laienemine on oluliselt häid toitumiskohti kärpinud.
Tuuleparkide mõju liigile
Keskkonnaamet ei oska täna prognoosida, milline saab olema tuugenite täiendav mõju must-toonekurele, sest liigi seis on juba hetkel kriitiline. Eesti loodus on hetkel paraku juba sellises seisus, mis liigirohkust ei soosi.
Alates 1990-ndatest on Eesti must-toonekure asurkond kahanenud ligikaudu kolm korda. „Võime viidata näpuga metsaraiele (eelkõige vanade metsade vähesus) ja maaparandusele, eelkõige metsade kuivendus, mistõttu jäävad kuivaks väiksed metsaojad, mis sobiksid liigile toitumiseks. Olude halvenedes on pesitsusedukus ja noorlindude ellujäämus märkimisväärselt väike, vaid 8–12% (soovi korral saab lähemalt tutvuda uuringuga „Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020“: Vali-et-al-2021.pdf (eoy.ee),“ kõneleb Mägi. Tuugenid ei tee liigi olukorda kuidagi kergemaks, mistõttu nõuab keskkonnaamet ka täpsustavaid uuringuid. Sellest tulenevalt on must-toonekurg Eestis ka tuulearenduste osas väga tundlike liikide nimekirjas (lisaks temale ka veel suur-konnakotkas, kaljukotkas, kassikakk ja habekakk). Uuringute läbiviimine on paraku keeruline, sest üks isend võib erinevail aastail pesitseda kohtades, mis asuvad teineteisest kümnete kilomeetrite kaugusel.
„Tuugenite mõju liigile on enim uuritud Saksamaal, kus on teada, et hukkumisrisk on üsna väike. Samas on teada, et mõne tuulepargi ümbruses on liigi pesitsevate paaride arv 15 aasta jooksul kahanenud kümme korda. Saksamaal ei soovitata tuugeneid rajada lähemale kui 3 km pesast (meil 4,8 km), tähelepanu vääriv ala on 10 km (meil 14 km),“ sõnab Mägi. →
