Kui naabruses paiknev Raasiku vald valis aukodanikuks pikaaegse võimlemisõpetaja Arry Uska, siis Anija valla tunnustus langes Soodla külas Soodlavabriku talus elavale Tiiu Trisbergile, kes on Harjumaa koolides õpetanud nii vene keelt kui matemaatikat.

Seda, et elu ei ole meelakkumine, sai Tiiu Trisberg teada juba 6-aastase tüdrukutirtsuna, kui ta koos ema, isa ja vendadega Siberisse küüditati. 25. märtsil 1949 aeti perekond Kehra raudteejaamas loomavagunisse. Järgmised kaks nädalat sõitis rong Krasnojarski krai Hakassia oblasti poole.

Hakassias Kinzeli külas anti perele elamiseks üksainus ahjuga tuba. Tiiu vanemad töötasid kohalikus sovhoosis, tüdruk käis vendadega venekeelses põhikoolis. “Me saime ruttu täiskasvanuks,” ütleb ta.

Raske uus algus

Eestisse tagasi pääses pere alles 5. augustil 1958. “Kuna oli augustikuu, siis floksid õitsesid. See oli minu jaoks Eestimaa lõhn,” meenutab Tiiu.

Ehkki küüditatutel oli tavaliselt keelatud sinna tagasi minna, kust nad ära olid saadetud, pääses perekond tagasi Soodla küla Soodlavabriku tallu.

“Aga tagasi tulla oli sellegipoolest väga raske, sest me tulime tagasi ju samasse süsteemi, mis meid ära viis. Sa olid ikkagi nagu süüdlane. Alles 1989. aastal kõik meie pere liikmed said tunnistused, et nad on rehabiliteeritud,” räägib ta.

Anija valla aukodanik Tiiu Trisberg. 

Üks tõrjuva suhtumise põhjus oli ka see, et oma küla elanikud olid osalenud Siberisse saadetud inimeste majapidamiste tühjaks tassimises. Tiiu arvates tuleb inimestele, kes nõrkust üles näitasid ja sellises riisumises osalesid, siiski andestada.

1961. aastal lõpetas noor naine Kehra venekeelse õhtukooli. Järgmisel aastal alustas ta tööd vene keele õpetajana Tuhala 8-klassilises koolis, õppides paralleelselt vene filoloogiat Tartu ülikoolis, mis jäi küll pooleli.

Mõisakooli direktor

Tiiu Trisbergile andis uue hingamise laulva revolutsiooni aeg. Kui loodi Anija Muinsuskaitse Selts, hakkas ta selle tegevusest osa võtma. Seltsi kõrghetk saabus 23. juunil 1990, kui taasavati Vabadussõja Anija-Priske lahingu ausammas.

Üheks naise missiooniks sai kooli taastamine Anija mõisas. 1. septembril 1990 kõlaski taas koolikell. “See oli küla ja vabaduse taassünd. See liitis kogukonda,” arvab Tiiu, kellest sai taastatud kooli direktor. Lisaks vene keelele õpetas ta seal matemaatikat.

6-klassilises Anija mõisakoolis käis 40 last. Et saada raha maja remondiks, käis direktor isegi peaminister Mart Laari jutul. Raha saadi katuse remondiks, mistõttu Anija mõisa katust on naljaga pooleks kutsutud Laari katuseks.

Direktor Tiiu Trisberg ning õpilased Reili Põder ja Katri Kulla Anija mõisakooli taasavamisel 1. septembril 1990. Erakogu 

1997. aastal valiti Tiiu Trisberg vabariigi aasta õpetajaks. “See tuli nii ootamatult. Ma ei ole kunagi koolitööd teinud selleks, et midagi saada. Ma olen teinud seda nii palju, kui mul mõistust on, nii palju, kui mul on südametunnistust,” arvab naine ise.

2002. aastal Anija mõisakool suleti. “Muidugi oli kahju, muidugi oli raske. Väike kool on alati kulukam. Õpilaskoha maksumus on suurem,” tunnistab endine direktor. Ta on siiski veendunud, et lapsed peaksid haridust saama kodu lähedal, et lapsed tunneksid, et nad on oodatud.

Tiiu Trisberg jätkas õpetajatööd Aruküla waldorfkoolis ja Kostivere koolis. Eakas daam jäi pensionile 2011. aastal.

“Ma olen lihtsalt olnud pensionil, nautinud elu. Olen vaba inimene vabal maal. Teen, mida tahan, lähen, kuhu tahan, kui jõudu on,” ütleb ta viimase kaheksa aasta kohta.

CV: Tiiu Trisberg
• 1942 sündis Anija vallas.
• 1949-1958 küüditatuna Siberis..
• 1958-1961 õppis Kehra õhtukoolis
• 1960-1962 tööl Kehra tehase raamatukogus.
• 1962-1968 õpetaja Tuhala põhikoolis.
• 1968-1978 õpingud Tallinna keeltekoolis, töö laborandina.
• 1978-1990 õpetaja Jõelähtme/Kostivere põhikoolis.
• 1990-2002 Anija algkooli juhataja ja õpetaja.
• 1997 valiti Eesti aasta õpetajaks, samal aastal lõpetas Tallinna ülikoolis koolijuhtimise eriala.
• 2002-2003 õpetaja Õismäe humanitaargümnaasiumis.
• 2003-2008 Aruküla waldorfkooli õpetaja.
• 2008-2011 Kostivere kooli õpetaja