Iga tark inimene peaks teadma oma tervisenäitajaid. See oleks normaalne. Isegi lapsed, alates 10. eluaastast, peaksid neid teadma. See on tänapäeva normaalsus. Igapäeva näitajaid ei ole palju.
Kõik tervisenäitajad elus muutuvad, aga nad peavad jääma piiridesse, mis selles vanuses, eluperioodil, kehtivad. Põhilisi tervisenäitajaid on ainult kuus, millest edasi sõltuvad järgmised näitajad.
Tänapäeval saab vereproovist võtta sadu näitajaid, enamus neist tehakse pigem harva.
Eestis on üks suuremaid ja tuntumaid vereanalüüside tegija Synlab, mis toimetab üle Eesti ja isegi Baltikumis, Soomes, Saksamaal jne. Patsiendilt võetakse vereproov, see toimetatakse kiiresti laborisse ja juba õhtuks on enamus analüüsitulemusi teada. Ja järgmine päev on vereproovi vastus arsti arvutis. Kõik on digitaalne, nii saatekirjad kui vastused. Kõik jääb arvuti mällu, hea on andmeid võrrelda. Ja kõik saavad seda oma digiloos ka ise teha.
Kui analüüsis on midagi väga halvasti, võtab labor kohe arstiga ühendust. Nii on töö kiire ja korralik – ühe vereprooviga toimetab terve meeskond. Töö on ka arstide jaoks huvitav ja kiire.
Tähtsaimad tervisenäitajad
Tähtsaimad tervisenäitajad on pikkus, kaal, vererõhk (RR), pulss, veresuhkur ja kolesterool. On veel olemas kolesterooli fraktsioonid, aga nendest hiljem.
Pikkus on oluline, sest inimese pikkus peab olema ka teatud piirides. Krooniliste haiguste puhul jääb lastel pikkus kängu, siis peab last rohkem uurima ja vajadusel spetsiifilised uuringud tegema.
Vanemal inimesel jälle pikkuse lühenemine rohkem kui 5 cm võrra näitab luumurde selgroolülides.
Igaüks saab oma pikkust mõõta ja seda jälgida. Ja kui mingi kahtlus juba on, siis saab edasi luutihedust uurida. Ja hea uudis on, et tänapäeval on vastav ravi loetletud hädadele olemas.
Kaal on ka oluline tervise näitaja. Varem või hiljem muutub ülekaal haiguseks. Enamus ülekaalust tuleb ikka ülesöömisest. Me lihtsalt ei kuluta sööki ära. Eesti naine peaks kaaluma keskmiselt 75 kg ja mees 85 kg. See muidugi oleneb natuke ka pikkusest.
Juba rohkem kui 5 kg üle on palju. Ülekaalust tekibki kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur ja suurte liigeste haigused. Puusad ja põlved ei talu suurt koormust. Jälgi siis oma kaalu! Kui muretsed, siis kaalu end korra nädalas, kui kõik on hästi, siis korra kuus.
Halb kolesterool ladestub veresoontesse ja veresooned lähevad kitsamaks ja tekibki infarkt ajus või südames.
Tänapäeva suhkruhaiguse ravimid on sellised, mis toetavad ka ühtlasi kaalulangetamist.
Vererõhk on ka tähtis näitaja. See peaks olema täiskasvanud inimesel 135/90, pulss aga rahulikus olekus 70. Iga inimene peaks oskama oma pulssi lugeda. See peab olema rütmis nagu kellavärk.
Hea on pulssi lugeda randmelt keskmise sõrmega pöidla poolt. Harjuta seda, see ei ole keeruline. See näitab sinu südame tööd.
Kui trenni teed, läheb pulss poole kiiremaks ehk tõuseb 140 löögile minutis – see on kõik normaalne. Peale treeningut, peale liikumist taastub pulss umbes veerand tunniga. Treenides treenid sa ka südamelihast. Ka liikumine on oluline, sest liikudes treenid peale jalalihaste ka südamelihast. Kui inimene ei liiguta ennast kaks kuud, siis kõik lihased taanduvad ja vastupidi.
Verenäitajad
Veresuhkur on vereproovidest kõige tähtsam näitaja. Veresuhkur kõigub 5 ja 7,5 vahel. Tühja kõhuga on veresuhkur 5. Kui veresuhkur langeb alla 5, siis ongi meil näljatunne. Ohtlik on, kui veresuhkur langeb alla 3, siis võib tekkida hüpoglükeemiline kooma. See tekib kiiresti, viie minutiga. See ongi suhkruhaigetel insuliini ülesüstimisel surma põhjuseks. Suhkruhaiged peavad söömise ja süstimisega olema väga täpsed.
Suhkruhaigetel võib suhkur minna ka väga kõrgeks, isegi üle 30. Siis tekib juba kooma, mis vajab haiglaravi. Pidev kõrge suhkur aga kahjustab ajus ja südames olevaid veresooni, tekivad insuldid ja infarktid. Veel on kolmekuusuhkur, mis peab olema 6, selle põhjal määratakse ja muudetakse ravi. Tervislikud toidud tagavad sulle ühtlase veresuhkru, mis tagab sulle tervise ja hea enesetunde. Jälgi oma veresuhkrut!
Kolesterool jaguneb järgmiselt: üldkolesterool ehk halb kolesterool (LDL), hea kolesterool (HDL) ja triglütseriidid (TG). Üldkolesterooli näit peab olema 5. LDL ladestub veresoontesse ja veresooned lähevad kitsamaks ja tekibki infarkt ajus või südames. LDL tekib loomsest toidust, HDL tekib taimsest toidust ja kvaliteetsetest õlidest ja see kaitseb veresooni. Sellepärast ongi taimne toit oluline. Jälgi ikka mida sööd!
Tänapäeval on olemas head kolesteroolirohud, mida peab võtma kõrge kolesterooli puhul aga elulõpuni. Liikumine ja tervislik toit langetavad kolesterooli! Jälgi ja tea oma tervisenäitajaid! Nii lihtne see ongi, õpi sinagi.
