Enamus pühapäevakokkasid arvab, et tatrast valmib vaid hea puder. Tegelikkuses saab sellest viljast valmistada mitmekäigulise söögilaua ehk mitu rooga supist kuni magustoiduni. Viimsi Harmoonikumi perenaine Ene Lill soovitab nii mõnegi maitsva ja tervisliku tatraroa.
“Erilise õhustiku loovad Viimsi mõisa Karjakastelli sajanditevanused müürid ja siin tegutsevad inimesed oma hea energiaga. Inspireeriv keskkond erinevate ürituste läbiviimiseks ja sündmuste tähistamiseks,” on kirjas Harmoonikumi tutvustuses. “Aastal 2006 tegime siin kindral Laidoneri karjakastellis Viimsi mõisa südames uksed lahti. Enne seda olin avanud ökolasteaia,” räägib perenaine Ene Lill. Kastelli katuse all pakutakse ökospaa teenuseid, Eesti toitu ning muudki põnevat. Seekord aga võtab Harju Elu kitsamalt ette tatra ja sellest saadavad toidud. Perenaine Ene Lill räägib, miks on tatar kasulik ja kas sellest valmistatud toitudega saab katta peolaua.
“Tatar ei ole teravili, vaid seeme. Seega sarnaneb tatar hirsile, mis pole samuti teravili,” ütleb Lill. Seepärast puudub tatras valk nimega gluteen, mida paljud kardavad. “Gluteeniga on nii, et me põhiliselt sööme seda sisse valge, st rafineeritud jahuga. Aga see on suhteliselt mõttetu toit, sest oma olemuselt on see tapeediliim ja maitset suurt ka ei ole,” jätkab perenaine. Tatart võib süüa põhimõtteliselt igaüks. Ka see, kellel gluteeni suhtes esineb on toidutalumatus või allergia. Tatart võib vabalt kasutada kruupide asemel.
Kotletist kuni pliinideni
“Tatras on kõik kasulikud asjad sees. Tatar sisaldab kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, kuid muidugi ei pea neid saama vaid tatrast, parem on saada vajalikke valke ikka segatoidust – lihast, kalast ja piimatoodetest. Paraku piirdub paljude kokandusteadmine tatra juures vaid pudruga. Aga siin on näiteks pudru põhimõttel valmistatud toortatrast salat,” näitavad perenaine ning kokk Eve Viilup. Lill kinnitab, et toit olgu värske ning nn muumiataolise tooraine kasutamine ei ole hea. “Tera elab tegelikult tuhandeid aastaid. Kui aga tera on surnud, siis hakkab tasapisi hallitama või rääsuma,” lisab ta. Viimsis kasutatav tatar ning muud põlluannid on pärit Väike-Maarja lähedal asuvast Kaarli talust. Harmoonikumis on ka väike veski, millega saab tatart ning teisi terasid ka jahvatada. “See on kiviga, sest siis veski ei kuumene. Kiviga jahvatatud jahud säilivad kauem,” teab perenaine.
Tatrast valmistatud kotletid ei erine välimuselt kuidagi lihakotlettidest, aga neis puudub liha. Toidu koostis on lihtne. “Riivitud suvikõrvits, oad, muna ning tatrajahu. Viimane on siis selleks, et kotletid oleksid tugevamad. Lisada võib ka peterselli ning tšillipipart ja küüslauku, sest need hoiavad külmal ajal haigusi eemal,” seletab Lill. Lisaks valmistatakse Viimsis ka tatrast pliine, mille retsept on pärit proua Maria Laidoneri kokaraamatust. Kindrali abikaasa serveeris neid omal ajal küll kalamarjaga. “Aga meil on täna juures hummus ehk siis kikerhernestest pasta,” tutvustab Ene Lill.
Pannkook ning küpsised
Söögilaual on tavaliselt lisaks praele ka loomulikult magusroad. Ka neid saab tatrast edukalt valmistada. Täpsemalt soovitab Ene Lill tatrajahust pannkooke. “Tavaliselt küpsetatakse pannkooki ikka valgest jahust. Aga tatar on selleks ka väga sobiv. Vaid muna peab jahule lisama, sest tatar ei püsi hästi koos,” õpetab Lill.
Teise magusroana soovitab Ene Lill šokolaadi ja tatra küpsiseid. Piima neile ei lisata. Küll on retseptis kookosrasv, muna, värskelt jahvatatud tatra jahu, pähklid ja šokolaad. Kogu mitmekäigulist söömaaeg kaunistab toorsalat, milles on samuti peamiselt tatar. “Selles on riivitud porgand, veidi koriandri seemneid, kanepiõli. Kasutamegi lina- ja kanepiõli, sest need olid need toiduained, tänu millele jäid vanad eestlased ellu,” ütleb Ene Lill. Lisaks võib lisada salatisse ka jõhvikaid või sõstraid.
Vaadeldud peolaual oli tatrast neli toitu. Mida viljast veel valmistada saab? “Tatraleiba kindlasti. Lisaks ka piimasuppe ning loomulikult ka putru,” loetleb Ene Lill.
Kuidas aga praegusaegse toiduga ellu ning ka terveks jääda? Lill meenutab Vene teadlase Tumanski 1790ndate uurimust Balti kubermangudest ja Karjalast. Selles on nii mõndagi huvitavat eestlaste ja tema toidu kohta. Leida võib ka taolise lause: Baltikumi pole mõtet sidruneid sisse tuua, sest siin on jõhvikad ehk kohalikud head toiduained olemas. “Imetoitu või dieeti ei ole. Meil on ravimtaimed ehk mustikad, jõhvikad, pohlad ja sõstrad. Ei ole vaja tuua sisse mingeid imeasju ja neid tarbida,” soovitab Lill. Ta õpetab, et hea tervise tähtis alus on mitmekesine toit ja liikumine.
Paljudes eestlaste tervishädades on süüdi see, et me sööme aineid, mis tegid mõisahärrad omal ajal haigeks. Ehk nn pühapäevatoitu, nagu fileeliha või peeneid valgest jahust küpsetisi. “Sööge ikka täisteraleiba ja lihtsat normaalset toitu,” soovitab Lill.
