Inimesed on omavahel kihla vedanud ja hasartmänge harrastanud juba mitu sajandit. Casino termin võeti esmalt kasutusele Itaalias – Casa tähendab maja ja casino tähendas esialgu väikest villat või suvekodu. Seda sellel põhjusel, et enne esimese legaalse kasiino avamist organiseeriti hasartmänge eramajades.
Viimasel paaril aastakümnel on aga kasiinode arv hüppeliselt kasvanud. Lisaks füüsilistele kasiinodele on märgatavalt tõusnud ka veebikasiinode arv. Pisikeses 1,3 miljoni inimesega Eestis tegutseb Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) 2022. andmete põhjal üle 25 erineva veebikasiino teenusepakkuja. Lisaks sellele veel ka 3 erinevat füüsilise kasiino firmat. Samuti on siin ka mitme firma suured peakontorid mitmesaja töötajaga. Miks on neid siin nii palju ja kas Eesti on Ida-Euroopa hasartmängupealinn?
Hasartmängudel Eestis ei ole väga pikka ajalugu, sest Nõukogude Venemaa ajal olid siin sellised mängud keelatud. Keelust hoolimata tegutsesid siin siiski illegaalsed kasiinod, kuid hasartmängude ametlik ajalugu sai alguse aastatel 1994-1995, mil võimule tuli 1994. aastal esimene loteriiseadus ja 1995. aastal esimene hasartmänguseadus. Hetkeseisuga on Eestis lubatud viis erinevat hasartmängu liiki, milleks on: õnnemängud, osavusmängud, loterii ja toto ehk totalisaator ehk hobuste võiduajamisele panustamine. Peamised põhjused, miks siin nii palju selle valdkonna firmasid tegutseb ongi leebed ja sobilikud hasartmänguseadused. Madalad maksud, mõistlikud litsentsitasud ja mõistlikud tööjõutasud, samuti ka tähtajatud litsentside kestvusajad teevad Eestist ühe kõige atraktiivsema riigi, kuhu hasartmängufirmade keskusi rajada.
Eesti hasartmänguturu üheks atraktiivsemaks osaks on operaatorite madal maksumäär. Alates 2011. aasta novembrist nõuavad Eesti interneti hasartmänguseadused, et õnnemängude ja kihlvedude teenuste pakkujad peavad maksma kõigest 5% makse netokasumist. Loteriimängud maksustatakse 18% maksuga piletimüügilt ning kommertsloteriid maksustatakse ainult siis, kui võidupoti väärtus on üle 15 000 euro. Võrdluseks näiteks Soomes on hasartmängumaks netotulult 12% ja Ameerika Ühendriikides koguni üle 20%.
Ka reklaamiseadus on Eestis suhteliselt leebe. Reklaami võib teha nii teles, raadios kui ka füüsilisel kujul plakatitel. Ainus tingimus on, et reklaami ei tohi siduda võitvate sõnumite ja kasiino elementidega, kuid brändi reklaam on lubatud. Seetõttu ongi näha suhteliselt iga päev ja igal pool hasartmängufirmade reklaame, sest konkurents on tihe ja võitlus klientide pärast on armutu.
Kuid Eesti klientuur on siiski väike osa siin tegutsevate firmade sihtgrupist. Eestis tegutsevad peakontorid jahivad tihtipeale kliente kogu Skandinaaviast, Lääne-Euroopast ja on isegi laienetud Lõuna-Ameerikasse, kus riikide rahvaarvud on 60 kordu suuremad, kui Eestis.
Enne Eesti turule tulemist tuleb operaatoritel saada tegevusluba EMTA käest ja taotleda litsents igale soovitud hasartmänguvaldkonna harule. Lisaks on vaja tasuda riigilõiv, mis hetkeseisuga on EMTA andmetel järgnev:
õnnemängu korraldamiseks 47 940 eurot;
toto korraldamiseks 31 960 eurot;
osavusmängu korraldamiseks 3200 eurot.
Peale dokumentide esitamist sooritab EMTA põhjaliku kontrolli, et kliendid saaksid kasutada turvalist toodet ja kui kõik tingimused on täidetud ja ühtegi ohumärki ei tuvastata, siis saabki taotleja tähtajatu litsentsi, mis nagu varem mainitud, on samuti üheks suureks trumbiks Eesti hasartmängu maastikul.
Kokkuvõtteks, Eestis on väga elav hasartmängu keskkond, firmasid ja kontoreid tekib järjest juurde ja ka töötajaid värvatakse igast maailma otsast. Peamised põhjused on soodsad maksud, mõistlikud reklaamiseadused, tööjõukulud ja piiramatu kehtivusajaga litsents. Hetkel on Malta Euroopas hasartmängufirmade meka, kuid kui prognoosida tulevikku ja vaadata õnnemängude kasvutempot Eestis, siis on täitsa võimalik, et meist võib saada Malta järel järgmine hasartmängukeskus Euroopas.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
