Viimastel aastatel tundus, et harjumaalaste lemmikrannaks on tõusmas konkurentsitult Vääna-Jõesuu – nii kinnitas ka mõni aasta tagasi läbiviidud küsitlus turismimessil – aga nüüd tahab Kloogaranna oma kunagist tiitlit tagasi võita.

Harjumaa rannajoone pikkus on 530 kilomeetrit, sellest saarte rannajoon on 165 kilomeetrit. Nii et Harjumaal on mererannal pikkust ja mere ääres liiva, kus puhkajail rannamõnusid nautida. Küsimus on, mida saavad ranna haldajad lisaks päikesele ja mereveele veel puhkajaile pakkuda.

Klooga rand on kaunilt välja ehitatud

Hiljaaegu selgusid Harjumaa kaunimate kodude konkursi võitjad ning ühiskondliku rajatise kategoorias noppis esikoha Kloogaranna rannaala. Põhjusega – Kloogaranna rannaala on hiljuti läbinud põhjaliku värskenduskuuri. Kunagine populaarne rannameka on saanud täiesti uue hingamise ning muutunud mitmekesiste võimalustega puhke- ja sportimispaigaks.

”Kloogarand oli juba 19. sajandil menukas suplus- ja väljasõidukoht. Siin kulgeb kilomeetreid pikk männimetsaga ääristatud liivarand, kus ruumi on kõigile. Samuti asub see transpordi mõttes soodsas kohas – siia saab nii bussi, rongi, auto kui rattaga. Pingutused ja suur töö on end ära tasunud – täna on Kloogarand taas üks populaarsemaid randu, mis on uhkus nii kohalikele kui ligitõmbav ka kaugematele suvitajaile,” ütleb Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Kloogaranna rannaala sai uue ilme 2021. aasta suvel, mil valmis projekti esimene etapp. Siis rajati laudteede võrgustik, uued puhke- ja istumiskohad ning riietuskabiinid, samuti laste mänguväljak ning rannasportimiseks mõeldud väljakud. Keskne idee oli teha keskkonda sobituv, keskkonda arvestav lahendus. Materjalikasutus on olnud minimaalne – looduslik ja lihtne puitlaudis, mis sobib randa kui valatult.

Loojang Vääna-Jõesuus. 

Hetkel on valmimas projekti teine etapp, mille käigus rajatakse juurde rannaspordiväljakuid, laudteid, mänguväljakuid atraktsioonidega, jõulinnak ning rekonstrueeritakse parkla. ”Oleme Kloogaranna arendamisel pidanud silmas seda, et siin leiduks tegevust aastaringselt, mitte vaid suvel. Nii saavadki kohalikud jalutada laudteid mööda ning leida luidete varjus puhkekohti igal aastaajal. Lastele pakuvad aga rõõmu mänguväljakud,” märgib vallavanem. Kloogaranna rannaala kontseptsiooni töötas välja ja juhib valmimiseni valla avaliku ruumi spetsialist Madis Vaikmaa. Kloogaranna rannaala korrastamine valmib valla omaosalusel ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme toel.

Loksal plaanitakse randa spaad

„Loksa rannaala pikkus on 1,3 kilomeetrit. Loksa linna poolt on sellest hooldatud pea pool ehk 600 meetrit. Ranna korrastamiseks tellitakse kaks korda suve jooksul teenus, mille käigus liivaala randaalitakse ja sõelutakse. Igapäevast heakorda tagavad linna heakorra töötajad. Rannahooaja alguses toimub ka heakorra päev ja suvel korrastavad ala õpilasmalevlased. Aktiivselt aega sisustada aitavad ronimisvahendid, seaded venitus- ja jõuharjutuste tegemiseks, samuti on rajatud rannavõrkpalli ja -jalgpalliväljakud,“ kõneleb Loksa linnapea Värner Lootsmann.

Sel sügisel valmivad linnapea kinnitusel Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite ideekavandid rannaala arendamiseks, sealhulgas plaanitakse teeninduskompleksi koos spaaga.

Rannad Jõelähtme vallas

„Kaberneeme rand asub RMKle kuuluval maal ja selle eest hoolitseb RMK, Laherannas ja Lool asuva supluskoha korrasoleku eest hoolitseb vallavalitsus,“ kinnitab Jõelähtme vallavalitsuse Keskkonna- ja kommunaalosakonna juhataja Teet Sibrits. Investeeringuid 2023. aastal randadesse tehtud ei ole.

Valkla, Salmistu ja Handineeme rand

„Kuusalu valla piires on mitmeid randu, aga valla poolt määratud avalikku randa meil ei ole,“ kinnitab Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss. Enim külastatakse tema hinnangul Valkla, Salmistu ja Handineeme randa. Populaarseim on siiski Valkla rand, sinna sõidetakse ka kaugemalt. Kuna vallal ei ole määratud suplusranda, siis ka heakorratöid randades ei tehta.

„Aga kui keegi juhib tähelepanu mõnele korralagedusele, näiteks on kuskil prügireostus, siis teeme loomulikult korda,“ räägib heakorraspetsialist. Randa oma autoga sõitjaile on parkimisplatsid Salmistu sadama juures, Valklasse on Kuusalu vallal plaanis rajada parkimisala.

Vääna-Jõesuu rand kasvab igal aastal

„Kapitaalset uuenduskuuri Vääna-Jõesuu rand ühe aastaga läbi teinud ei ole, nagu näiteks Klooga. Aga me muutume igal aastal. Nii,et rannas puhkaja neid muutusi ka märkab,“ kõneleb Harku valla ettevõtte Strantum spetsialist Jaanus Härms.

Vääna-Jõesuu rand on meka ka lohesurfajatele. 

Vana vetelpäästejaam Vääna-Jõesuu rannas Vääna jõe kaldal on nüüd korraga külalistemaja, saunakompleks ja baar. Lisaks on sealsamas veel aerulaua laenutus. Fotod Ülo Russak 

Enne rannahooaja algust remonditi kapitaalselt Vääna jõe rippsild. Läinud suvel jõudis lõpule vana vetelpäästejaama ümberehitus, sellest sai Vääna-Jõesuu külalistemaja kaheksa toaga. Sellel aastal lisandus veel kaks tuba ja kõigile huvilistele mõeldud saunade kompleks. Lisaks tegutseb juba aastaid vana vetelpäästejaama endises paadikuuris baar, mis rannalistele lisaks jookidele ja jäätisele ka kehakinnitust pakub. Jõesuudmesse on end sisse seadnud ka aerulaua rent. Mõõduka tasu eest saab rentida laua ja vajadusel läbi teha ka esmane koolitus.

Eelmisel aastal värskendati Saku õlletehase algatatud projekti „Värskendame Eestimaad“ rahalise toetusega korvpalliväljak, uuendati korvpallikonstruktsioonid, paigaldati istepingid. Iga suve hakul randaalitakse ja sõelutakse rannaliiv läbi, koristatakse praht. Uuendatakse ka riietuskabiinid, mida ligi kahe kilomeetri pikkusel rannaalal on tosin. Iga kabiini kõrval on prügikast, randa viiva tee ääres ka teisaldatavad välikäimlad koos kätepesuvõimalusega. Randa heakorrastab Harku vald omadest vahenditest. Vääna-Jõesuu rand on meka ka lohesurfaritele.