Päevad aina lühenevad, valgust jääb üha vähemaks, lehed ja temperatuur langevad ning koos nendega ka paljude inimeste meeleolu. Hooajaline meelolulangus muudab paljud jõuetuks ja tekib tunne, et tahaks rohkem kodus, seltskonnast eemal viibida.
Miks selline tunne inimesi valdab ja kuidas seda leevendada?
Sügisväsimus annab endast enamasti märku kerge väsimustundega ning see esineb pigem just pingelistel perioodidel, kui keha vajaks lisaturgutust. Sügisdepressiooni on raskem märgata, kuna depressioon on vaikselt hiiliv haigus, mis võib samuti ka sügisväsimusest välja areneda, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Pime aeg tekitab hormonaalse muutuse
„Sesoonset depressiooni esineb enamasti suvest talveajale üleminekul, kui pimeduse saabumisel avalduvad esimesed tundemärgid ning kevadeks tunneb inimene ennast üpris väsinuna. Sellist mustrit võib inimene olla märganud mitmel aastal,“ selgitab Mentalclear OÜ psühholoog-perenõustaja Moonika Kukke-Tiiman.
Vahel võib hooajalist depressiooni esineda ka talvelt suvele üleminekul. „Sesoonse depressiooni põhjusteks on peetud päikesevalguse vähenemisest tingitud hormonaalse tasakaalu muutust, lisaks ka D-vitamiini vähest kättesaadavust,“ ütleb Kukke-Tiimamann.
Benu Saku tervisekeskuse farmatseut Ketter Ross toob välja, et üheks kõige levinumaks sügisväsimuse tekkepõhjuseks on tõepoolest D-vitamiini puudus: „Kuna Eestis on sügiskuudel päikeselist aega suhteliselt vähe ning tööpäeva lõpus juba sageli pime, siis D-vitamiini saamine õues viibimisest on suhteliselt olematu. Seda eriti nende inimeste puhul, kes päevasel ajal töötavad siseruumides.“
Pingelisele rutiinsele tööajale vastu minnes võiks kasutada B-grupi vitamiine ning kindlasti ei tohiks unustada ka D-vitamiini.
Seepärast soovitab ta sügisel võimalusel mõõta organismi D-vitamiini taset ning olenevalt näidust alustada vajadusel D-vitamiini juurdevõtmisega – üldine soovitus meie laiuskraadil on võtta D-vitamiini juurde septembrist aprillini. Lisaks pimedale ajale võib sügisväsimuse põhjuseks olla ka igapäevane rutiin ning pingelised tööpäevad, mis tekitavad kehas ja vaimus väsimust ning seetõttu ollakse ka rohkem ärritunud.
Väsimus või depressioon?
Ketter Ross selgitab, et kui sügisväsimuse korral on keha lühema aja jooksul rohkem pinges ning on tunda kerget unetust ja rahutust, siis depressiooni sümptomid on enamasti tõsisemad ning võib esineda magamatust, emotsionaalnet tasakaalutust, kurvema poolsed mõtteid ja teisi erinevaid sümptomeid.
„Mõnel inimestel võivad aastaaegade vahetumisel avalduda hooajalise depressiooni sümptomid nagu alanenud meeleolu, vähene energiatase, uneprobleemid ja eelkõige liigne magamine, keskendumisraskused, suurenenud söögiisu, lootusetuse ja üksilduse tunne, kurvameelsus ja isegi enesetapumõtted,“ lisab Moonika Kukke-Tiimann veel sümptomeid.
Tervislik toitumine,vitamiinid ja hea seltskond
„Hooajalise depressiooni puhul on – nii nagu tavadepressiooni puhulgi – olulisel kohal füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, piisav uni, head suhted, päevavalguse ärakasutamine, värskes õhus toimetamine, kuid lisaks sellele tasuks tähele panna oma negatiivseid mõtteid seoses talveajaga ja püüda need ümber hinnata positiivsemateks,“ annab Moonika Kukke-Tiiman nõu. Raviks soovitatakse veel ka valgusteraapiat, psühhoteraapiat, D-vitamiini või raskematel juhtumitel ka antidepressante.
Ketter Rossi sõnul saab sügisväsimust ennetada toetava vitamiinikuuriga kohe sügise alguses. „Näiteks pingelisele rutiinsele tööajale vastu minnes võiks kasutada B-grupi vitamiine ning kindlasti ei tohiks unustada ka D-vitamiini. Ajutegevusele aitavad kaasa hõlmikpuu preparaadid, mis aitavad parandada aju vereringet ning vähendada üldist väsimust. Kindlasti on olulised ka piisav puhkus ning organismi vastupanu tugevdamiseks hea uni,“ soovitab Ross.
„Pimedal ajal aitab organismi toetada ja turgutada korralik vitamiinikuur. Väga oluline on märgata muutuseid organismis, anda kehale piisavalt puhkust ning unetunde. Kindlasti aitab kaasa ka värskes õhus liikumine, mis annab võimaluse päevastest pingelistest mõtetest puhata,“ lisab ta.
Erinevad nõustajad ja terapeudid soovitavad pimeneval ajal alustada uute tegevustega, läbida erinevaid kursuseid, kuulata podcaste ja ammutada uusi teadmisi raamatutest. Leia iseendaga kontakt ja saa sisemise minaga tuttavamaks. Jooga või ükskõik milline sobiv trenn aitab meeleolu, keha ja vaimu erksana hoida. Ja mis peamine, ära unusta hingata!