Toomas Vodja. 

“Sõitsin seitsmekümnendatel merd, vahist vabal ajal pidi kogu aeg midagi tegema, et halli masendust peale ei tuleks. Merel meisterdati majaka makette, punuti turuvõrke, tehti grillvardaid. Mina tegin purjeka,” räägib laevukeste meister Toomas Vodja.

Näitus Toomas Vodja meisterdatud laevadest “Siidilipp ja hõbepurjed” on Saue linna raamatukogus avatud 28. veebruarini.

Pärast Tallinna Kalatööstusliku Merekooli lõpetamist 1971. aastal suunati Toomas tööle Arhangelski kalalaevastikku. “Seal pikal kuuekuusel reisil Kanada rannikule Labradori püügirajooni purjekaid meisterdama hakkasingi,” meenutab Toomas.

Purjekas Tormilind

Esimese tööna merel meisterdas Toomas koopia Eesti ilusaimast puidust purjelaevast nimega Tormilind. Tormilind oli 20. sajandi algul Eestis ehitatud neljamastiline barkantiin ning üks suuremaid Eesti randades ehitatud laevu.

Pärast Arhangelski traallaevastikus töötamist asus Toomas Eesti Merelaevanduse raadiokeskuses tööle radisti ehk raadiosidepidajana. “Siis oli veel selline romantiline eriala nagu radist, kes tundis morset,” muheleb Toomas. “Radistina teenisin leiba 25 aastat.”

Protsess ja materjal

Esimesena valmistab Toomas vööri ehk laevanina. “Seejärel teen korpuse ja teki, siis masti ning purjed. Purjed painutan käsitsi õhukesest 0,5-millimeetri paksusest metallist,” seletab Toomas. Viimasena kinnitatakse purjekad alusele. “Kivid, mille peale purjekad kinnitan, on toodud Paldiski rannast,” sõnab Toomas. Kivide peale lainetuse teeb mees vuugisegust ning seejärel katab segu lakiga. “Laevamaterjaliks kasutasin alguses laeva külmutusseadmete jahutustorusid, hiljem roostevabat plekki, vaskplekki, saapanaelu, püksinööpe, padrunikesti ja isegi naise küünelakki,” muigab Toomas.

Kõige tähtsam on idee leidmine. “Kui idee on olemas, võtab teostus 4-5 päeva,” ütleb endine radist. Kuigi esimene laev oli koopia Tormilinnust, siis ülejäänud purjekate valmistamisel kasutab Toomas fantaasiat. “Viimased tööd on mul viikingilaevad, varem tegin rohkem harilikke purjekaid,” räägib Toomas, kelle käe all on tänaseks valminud sadakond purjekat.

Kui mõni laevuke näitusekülastajale silma jääb ning tekib soov see endale soetada, saab Toomase kontakti küsida Saue linna raamatukogust.