Alanud kütteperioodil ja pimedal aastaajal suureneb tulekahjude risk, sest köetakse ahjusid, kaminaid ja saunu, põletatakse küünlaid ning pühade ajal lastakse ka ilutulestikku. Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu sõnul on punane kukk just see, mis tekitab eestlaste kodudele enim varalist kahju, ent jätkuvalt on veerand kodusid Eestis kindlustamata.

„Viimase kuue aasta jooksul on tulekahjud tekitanud Salva klientidele materiaalset kahju ligi 1,8 miljoni euro ulatuses ning oma kogemusest näeme, et just tuli tekitabki kõige ulatuslikumaid kahjusid inimeste varale,“ ütles Soosalu.

Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika järgi on veerand kodusid Eestis jätkuvalt kindlustamata ning vaid pooltel koduomanikel on olemas vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele isikutele varalise kahju tekitamise eest.

„Need on murettekitavad numbrid, arvestades seda, et kõige minimaalsem kodukindlustuse leping, mis kaitseb eelkõige tulekahjude korral, ei ole kallim, kui päts leiba ja paar piima, moodustades umbes 4–5 eurot kuus,“ kommenteeris Soosalu.

Salva praktika viimaste aastate suurimatest tulekahjudest võib välja tuua näiteks kaks aastat tagasi Võru vallas plahvatanud gaasigrill, mis süütas elumaja ning mille kahjusuurus oli ligi 230 000 eurot. Kolm aastat tagasi Jõelähtme vallas asuvas elumajas tekkinud tulekahju hävitas lisaks majale ka kogu inimeste vara ning tekitas kahju ligi 160 000 eurot. Mullu Võrumaal külmkapist alanud tulekahju hävitas elumaja esimese korruse ning tekitas tervele majale suuri tahma- ja suitsukahjustusi, tekitades kokku 160 000 eurot kahju.

„Selge, et kindlustus ise tulekahju eest ära ei hoia, aga kõikide õnnetuste seas on tuli just see, mis tihtilugu ei jäta endast alles mitte midagi. Väga paljudele aga ei ole kahjustunud kodu taastamine omal jõul lihtsalt jõukohane,“ lisas Soosalu.

Kodu kindlustades saab valida erinevate riskide vahel, nagu tulekahju, veekahju, torm, üleujutus ja kuritegu. Mille vastu täpselt kindlustama peaks, otsustab iga inimene vastavalt oma vajadustele, kuid kõige ebamõistlikum variant on üldse mitte kindlustada.

„Soovitan alati enne riskide valikut läbi mõelda, mis saab siis, kui juhtub kõige hullem õnnetus? Kas olen selleks materiaalselt piisavalt varustatud, et alustada elu sisuliselt nullist vaid oma vahenditega? Või veidi kõrgem kodukindlustuse kuumakse on siiski mõistlikum otsus?“ lisas Soosalu.

Kui kodu ei ole üldse kindlustatud, siis võiks mõelda vähemalt kindlustamist tulekahju vastu, eriti kui tegemist on maapiirkonnas oleva majaga, kuhu päästeamet kiiresti kohale ei jõua ning kus tulekahju tekkimise korral võib lõplik kahjusuurus olla kordi kõrgem kui linnas.

„Sellisel juhul ollakse vähemalt kõige hullema vastu kindlustatud. Aga siiski parimaks lahenduseks kodu ja koduse vara kaitseks on laiema kattega koguriskikindlustus. Lisaks tasuks lepingule valida ka ajutise elamispinna kindlustuskaitse, mis korvab elamispinna üürimise ja kolimise kulud, kui õnnetuse tagajärjel on kodu muutunud elamiskõlbmatuks, mida juhtub kõige rohkem (ja pikemaks perioodiks) just tulekahjude ja põlengute tõttu,“ selgitas Soosalu.

Tuleohutuse meelespea

• Hiljutisest Päästeameti kontrollist selgus, et töökorras suitsuandur oli puudu veerandites kontrollitud kodudest. Veendu, et sinu kodus on olemas töökorras suitsu- ja vingugaasiandur.
• Küünlaid põleta ohutult ning ära jäta neid ega ka lahtiseid küttekoldeid kunagi järelevalveta.
• Lase oma kütte- ja gaasiseadmeid pädeval isikul regulaarselt hooldada!
• Kütteseadme suitsulõõri tuleb puhastada üks kord aastas. Korterelamu ja gaasiseadme suitsulõõre tohib puhastada ainult kutsetunnistust omav korstnapühkija.
• Ära ehita küttesüsteeme, korstnaid ja ventilatsiooni asjatundmatult ümber. Konsulteeri pädeva isikuga või lase need tööd teha spetsialistil.
• Kamina või ahjuküttega maja elanikuna veendu, et sul on olemas ka kehtiv korstnapühkija akt.
• Kui sinu tutvusringkonnas ja suguvõsas on üksikuid vanainimesi siis külastage neid, et veenduda, kas ka nende kodudes on kõik ohutusnõuded täidetud.
• Eemalda alati vooluvõrgust elektriseadmed, mida sa ei kasuta.
• Tulekahju korral helista koheselt hädaabinumbrile 112. Vajadusel evakueeri inimesed või anna kannatanu(te)le esmaabi.