Sel nädalal annab Tallinn Euroopa rohelise pealinna tiitli üle Valenciale. Möödunud rohelise pealinna aasta andis võimaluse Tallinnas katsetada uusi keskkonnasõbralikke lahendusi, algatada uutmoodi keskkonna- ja kaasamisprojekte ning hoida keskkonnateemasid fookuses, panustades nii linna enda kui ka linnaelanike mõtteviisi muutusesse.
Euroopa rohelise pealinna aasta saab küll läbi, aga aasta jooksul tehtud muutused jäävad. „Kasutasime rohelise pealinna aastat selleks, et teha pikaajalise mõjuga otsuseid. Koostöös Utilitasega investeeris Tallinn uutesse taastuvenergia allikatesse ehk reo- ja merevee soojuspumpadesse, et tagada soojusenergia hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja vähendada oluliselt linna süsinikujalajälge,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart täna rohelise pealinna aastat kokkuvõtval pressikonverentsil.
„Lisaks algatas linn möödunud aastal programmi Test in Tallinn, mille raames katsetavad 13 ettevõtet oma uusi tehnoloogiaid liikuvuse ja energeetika vallas. Kõikide muutuste alus on aga mõtteviisi muutus, mille tõi rohelise pealinna aasta,“ lisas Kõlvart.
Euroopa rohelise pealinna tiitel aitas kaasa rohepöörde elluviimisele Tallinnas. „Tallinn oli esimene pealinn Euroopas, kes rakendas korduskasutatavaid lahendusi niivõrd suures mahus – keskkonnahoidlik noorte laulu- ja tantsupidu tõi kokku üle 100 000 osaleja ja külastaja ning tänu korduskasutusnõudele jäi tekkimata 2,3 tonni jäätmeid. Sama lahendust kasutasid ka suviste suurkontsertide korraldajad,“ ütles Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 juht Krista Kampus.
Rohelise pealinna aastal käivitati taktikalise urbanismi projekt „Rohejälg“, et katsetada linnaruumi arendamisega seotud erinevaid lahendusi ja saada nende kohta elanikelt tagasisidet. Näiteks loodi Raekoja platsi suvepark, mis osutus nii menukaks, et avatakse taas ka järgmisel suvel. Uued avalikud vaba aja veetmise alad loodi Pirita ranna juurde ja linnahalli ümbrusesse. Uudsete lahendustena istutati ümber ehitusele ette jäänud puid, kuumal suveperioodil vähendati linnale kuuluval maal niitmise intensiivsust.
Rohelise pealinna aastat jäävad linnaruumis meenutama 14 lilleniitu, parkimiskohtadele toodud rohelust pakkuvad parkmikud, ümberistutamist vajavatest puudest Haaberstisse tehtud uus taskupark, kolme suure ristmiku eraldussaarele rajatud haljastus, üheksa toidusalu, suviseid kuumasaari arvesse võttes üle 300 istutatud varjupuu, laulu- ja tantsupeo noorte isutatud 150 puud jne. „Rohejälje“ projekt jätkub ka sellel aastal.
Euroopa rohelise pealinna aastal oli Tallinna prioriteet ka elanike kaasamisel erinevate uute formaatide kasutamine ja katsetamine. „Esimest korda korraldati rohelise pealinna rahvakogu, millega kutsuti linlasi arutlema linna rohevõrgustiku ja haljastuse planeerimise teemadel. Rahvakogu tegi 39 ettepanekut ja andis need linnale üle novembris,“ lausus Kampus.
„48 projektile jagati „Loome koos“ toetust summas 1,2 miljonit eurot, et kõik linna kodanikud, ettevõtted ja mittetulundusühingud saaksid rohelisest pealinnast osa ning oma keskkonnaalaseid ideid ellu viia,“ lisas ta.
Seoses OECD raporti kinnitamisega rohelise pealinna aastal, sai Tallinn suure tõuke ringmajanduse edendamisele ning Tallinna ringmajanduse tegevuskava väljatöötamisele, millega alustatakse sellel aastal. Samuti loodi Tallinna jäätmekeskuste juurde korduskasutusruume ja parandustöökodasid ning alustati esimese ringmajanduskeskuse rajamisega.
