Poodide sooduskampaaniate hinnastamine (0)
Article title
TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle märgib, et ausa ja läbipaistva allahindluse tegemisel peavad kauplejad arvutama soodushinna varasema 30 päeva madalaimast hinnast. Foto TTJA

Poodide hinnakujundus on vaba, aga sooduskampaaniatele kehtivad kindlad reeglid.

Poodide massilised allahindlused ja nn sooduskampaaniad tekitavad ostlejates segadust – kuidas allahindlust rakendatakse, mis vahet on sooduskampaanial ja lihtsalt mõne kauba puhul kasutataval allahindlusel, millisest hinnast arvestatakse allahindluse protsent jne.

Selgub, et kuigi lihtsalt reklaame jälgides, neisse suuremat süvenemata, võib tunduda, et poodide sooduspakkumised on spontaansed ja iga kauplus järgib nende juures mingeid omi põhimõtteid, siis tegelikult kehtivad allahindlustele kindlad reeglid, mida tuleb järgida ning mille täitmist tarbijakaitsjad ka kiivalt kontrollivad.

Suvalisi alghindu panna ei või

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle selgitab, et alates 2022. aasta kevadest jõustunud uued allahindluste reeglid näevad ette, et allahindluste tegemisel peavad kauplejad arvutama soodushinna varasema 30 päeva madalaimast hinnast. Regulatsiooni mõte on, et hindu alandataks ausalt ja läbipaistvalt, nii et tarbijad saaksid õige info hinnaeelise saamise kohta.

Juhul, kui kaupleja ei ole 30 päeva jooksul kaupade hindu muutnud, siis on senine müügihind võrdlushinnaks ehk tegemist on varasema 30 päeva jooksul kehtinud madalaima hinnaga, millest tuleb soodushind arvutada. Ulrika Paavle rõhutab, et soodsama või mis tahes hinna võib kaupleja alati panna. Hinnakujundus on vaba. Aga kui näidatakse või jäetakse mulje allahindlusest, siis tuleb järgida allahindluse kuvamise reegleid.

Kui kauplejal on nii e-pood kui ka füüsiline pood, siis allahindlusi tuleb näidata lähtuvalt kummaski kehtinud varasematest hindadest.

„Kaupleja peab silmas pidama, et kui ta on teinud ühe kampaania, näiteks „kogu kaup -20%“, siis selle lõpust järgmise 30 päeva jooksul uut kampaaniat plaanides tuleb arvestada, et siis kehtinud hind on selleks võrdlushinnaks, millest järgmisi allahindlusprotsente peab näitama. Seega tehes uue kampaania 30 päeva jooksul „kogu kaup -20%“, on võrdlushinnaks mitte vahepealne müügihind, vaid eelmise kampaania ajal kehtinud 80%-line hind,“ selgitab Paavle.

Näiteks – kui toode maksis varem 100 eurot, tehti esimene kampaania -20% ja maksis 80 eurot, siis järgmise 30 päeva jooksul uue -20% kampaania puhul peab uus hind olema 80 eurost miinus 20%, seega 64 eurot. Juhul, kui kauba hinda alandatakse ilma katkestusteta järk-järgult, näiteks hooajakaupade lõpumüügi puhul, ei pea hinna jätkuval alandamisel lähtuma viimase 30 päeva madalaimast hinnast.

Ilma katkestusteta järk-järgult hinna alandamise korral võib märkida varasemaks hinnaks hinna, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Selleks tuleb lugeda 30 päeva madalaim hind enne esimest hinna alandamise teadet ja see võib jääda varasemaks hinnaks kõigi järgnevate hinna alandamise teadete puhul. See tähendab, et vahepeal ei tohi hinda tõsta.

Värskele kaubale kehtivad teised reeglid

Kiiresti riknevate ja kiiresti aeguvate kaupade kohta ütleb Ulrika Paavle, et nende puhul tuleb võrdlushinnana võtta arvesse vahetult enne sooduskampaania algust kehtinud müügihind. Näidetena võib tuua värsked piima- ja lihatooted, lilled, päevalehed. Kiiresti aeguvateks kaupadeks ei loeta hooajakaupu ja nende puhul tuleb allahindlust ikka näidata viimase 30 päeva soodsaimast hinnast.

Tasub märkida, et siin jutuks olnud allahindluse reeglid ei kehti teenustele. Samas kehtib teenuste puhul ikka üldine põhimõte, et hinnad ei tohi tarbijat eksitada – näidatav allahindlus peab olema tegelik. Lisaks on Paavle sõnul oluline silmas pidada, et kõnealune regulatsioon kehtib soodushindadele müügikohapõhiselt.

„See tähendab, et varasema 30 päeva madalaima hinna puhul lähtutakse konkreetses müügikohas tarbijale avaldatud hinnast. Kui kauplejal on nii e-pood kui ka füüsiline pood, siis allahindlusi tuleb näidata lähtuvalt kummaski kehtinud varasematest hindadest,“ võrdleb ta ühe ettevõtte piires esile kerida võivaid erinevaid olukordi.

„Juhul, kui kaupleja viib ühest müügikohast müügil olnud kauba teise müügikohta üle, siis teise müügikoha vaates on tegemist uue kaubaga. Uue kauba puhul on lubatud teavitada allahindlusest pärast seda, kui kaup on olnud müügil vähemalt seitse päeva.“ TTJA-l on õigus kauplejalt varasem hinnainfo välja küsida ja kaupleja peab suutma seda ametile tõendada. Kui kaupleja asjakohaseid tõendeid ei esita, saab amet lugeda kauplemisvõttega seotud faktilisi väiteid ebatäpseks ja teha otsuse sellest lähtuvalt.

Amet kontrollib soodushindade arvutamist nii e-poodides kui ka füüsilistes kauplustes. „E-poode monitoorime elektroonilise tööriistaga veebis jooksvalt, samuti käime kauplustes kohapeal hindade kuvamist vaatamas ning küsime kauplejatelt allahindluses toodete puhul välja nende toodete hinnad selles müügikohas viimase 30 päeva jooksul, järk-järgulise allahindluse puhul ka pikemalt,“ iseloomustab Ulrika Paavle järelevalvet. „TTJA on tänavu kontrollinud kümneid poode ja sadade kaupade allahindluste kuvamise õiguspärasust ja sellega ka jätkatakse.“

Juhul, kui kauplejatele ei ole päris selge, kas mingi kampaania või hinnastrateegia on lubatav, julgustab Paavle neil pöörduma TTJA poole nõu saamiseks ja veendumaks, et kavandatav tegevus on uute reeglitega vastavuses.

Coop: soodushind peamiselt kliendikaardi omanikele

Coop Eesti turundusdirektori Ranno Pajuri sõnul peab kaupmees tagama, et kauba hinnaalanduse teavituses on märgitud ka kauba varasem hind. Kui hinna alandamise teates on näidatud hinna alandamise suurus väljendatuna protsentuaalselt võrrelduna eelmise hinnaga, peab kaupmees üldjuhul tagama, et võrdlus on tehtud viimase 30 päeva kõige soodsama hinnaga.

„Coop teeb peamiselt hinnasoodustusi vaid oma kliendikaardi omanikele, näidates soodushinda, mis kehtib kliendikaardi kasutamisel võrrelduna toote tavahinnaga. Hinnasoodustused võivad erineda sõltuvalt kliendikaardist,“ märgib Ranno Pajuri. Coopis on kasutusel kolm kliendikaarti: Säästukaart, Säästukaart Pluss ja Coop Panga maksekaart. Osade kampaaniatoodete puhul saab klient kõige soodsama hinna, kui maksab ostu eest Säästukaart Plussi või Coop panga kaardiga.

Pajuri sõnul on Coopi kauplustes igal nädalal ligikaudu 200–400 kampaaniahinnaga toodet, mis valitakse vastavalt klientide eelistustele, hooajale või vastaval nädalal aktuaalsele tähtpäevale. Näiteks augusti kolmandal nädalal on Eesti iseseisvuse taastamise päeva tähistamiseks kampaaniatoodete hulgas kesksel kohal paljud tooted, mis sobivad sellel päeval pidulauale. „Hinnasoodustuse suurus sõltub paljudest asjaoludest, kuid eeskätt meie kokkuleppest tarnijatega ning konkurentsisituatsioonist,“ kirjeldab Pajuri.

„Hinnakujunduses lähtume ka põhimõttest, et Eesti tarbijate eelistustest lähtuvalt koostatud keskmise pere ostukorv oleks Coopist ostes kõige soodsam.“

Selver: tarbija peab hoomama soodustuse suurust

Selveri turundusjuht Triin Kaare märgib, et tavahinnaga manipuleerimine ei vasta headele kaubandustavadele ning seda tehes rikub kaupmees seadust. Peamine erinevus tavahinna nõudes sõltub sellest, kas tegemist on kiirestirikneva kaubaga või mitte. Kiirestirikneva kauba hind vahetub kiiremini ja sõltub sageli, näiteks puu- ja juurvilja puhul, ka partiist, mis on sisse ostetud, ent kauasäiliva kauba puhul on tavahinna aluseks madalaim hind viimase 30 päeva jooksul.

„Ehk – alghinda ei saa võtta „laest“,“ kinnitab Triin Kaare, lisades, et kampaaniad on erinevaid ja nii, kuidas neisse valitakse tooted, nii kujundatakse kampaaniahind. „Mõne toote puhul, enamasti toidukaupade, on juba 10–15% allahindlust hea soodustus. Hooajakaupade puhul – suverõivad suve lõpus või koolikaubad septembri lõpus – on hoopis teine lugu, sest siin oodatakse just hooajal suuremaid allahindlusi.“

Toote tavahind ei saa olla midagi muud, kui viimase 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind.

Eraldi näitena toob ta Selveri laadapäevad, kus kliendid ootavad ekstrasoodsaid pakkumisi. Mõned väljakujunenud lemmikud, pesuvahendid, suured kommipakid, laadasalat ja mõni kodumaine suuremas pakis juust, on esindatud igas kampaanias. „Selveri kampaaniate puhul näitame alati toote tavahinda, allahindlusprotsenti, soodushinda ning ka kilo- või tükihinda, et soodustust oleks kergem hoomata,“ kinnitab Triin Kaare.

Prisma: populaarsed on hooajasoodustused

Prisma Peremarketi kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juht Kristiina Tamberg ütleb, et tööstuskauba osas teeb Prisma suuremaid allahindlusi kahel korral aastas seoses hooajavahetusega ning allahindlusesse lähevad eelnevalt müügil olnud tooted. Siis on tootel nähtav nii varasem hind kui ka uus allahindlusega hind.

„Sellised hooaja-allahindlused annavad klientidele võimaluse oluliseks säästuks – näiteks lapsevanemad ostavad tihti juba ette rõivaid-jalanõusid järgmiseks hooajaks,“ iseloomustab Tamberg. „Tööstuskaubale kehtivad ka igakuised püsiklientidele ehk Konto-klientidele suunatud sooduspakkumised. Igal juhul on nii soodushind kui ka toote tavahind kliendile alati näha.“

Toidukauba osas pakutakse regulaarselt soodsaid hindu, kuid seda toodete kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Lisaks on lühiajalised sooduspakkumised ja pakkumised püsikliendiprogrammi Konto klientidele. Veel toob Prisma klientidele esile iga tootekategooria soodsaimad tooted, milleks on tihti Prisma omabränditooted. Sama kehtivuskuupäevaga toodetele kehtib alates hommikust allahindlus 30% ning alates kella 20-st on nende toodete allahindlus juba 60%.

„See on üks osa meie vastutustundliku ettevõtluse tegevustest toidu päästmiseks ning näeme, et kliendid on sellega hästi kaasa läinud,“ nendib Krsitiina Tamberg. „Sooduskleepsuga toodete ostmine on viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud.“

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.