Keila vana koolimaja põlenud klassiruumid 

Möödunud laupäeval käisid päästjad kahel korral kustutamas Keilas asuvat vana koolimaja, kus põlesid teise korruse klassiruumid. Juulikuu jooksul on hoone süüdatud juba kolmel korral. Politseile on süütajate nimed teada.

Esimest korda kutsuti päästjad vana koolimaja kustutama möödunud laupäeva öösel kell 00.51, kui hoone teisel korrusel põlesid seinakapid ja aknaraamid, tuli levis ka katuseräästasse. Teisest põlengust said päästjad teate samal päeval kell 19.05, kui teise korruse kahes klassiruumis põlesid taas seinakapid. Kokku on päästjad vana koolimaja kustutamas käinud juulis kolmel korral.

Hoone kuulub praegu osaühingule Vivakeil OÜ, kes ostis maja koos ümbritseva krundiga Keila linnalt 2012. aastal. Keila linnapea Enno Fels ütles Harju Elule, et linnavalitsus on omaniku tähelepanu koolimajas toimuvale juhtinud. „Too on omalt poolt püüdnud takistada sissepääsu majadesse, teinud koostööd ka politseiga, kuid sellest, nagu näha, on jäänud väheseks,“ lausus ta.

Noorte nimed teada

Et olukorrale lahendust leida, kutsus Keila linnavalitsus selle nädala teisipäevaks kokku koosoleku, kus lisaks hoone omanikule osalesid ka päästeameti ja politsei esindajad.

Koosolekul osalenud Keila abilinnapea Timo Suslovi sõnul suhtub linnavalitsus sellistesse hoonetesse äärmise tõsidusega, kuna tühjalt seisvad hooned kutsusvad alati pahatahtlikke inimesi ligi. „Sellest lähtuvalt kutsusime ka kokku erinevad osapooled, kuna väikese aja jooksul oli toimunud rida sündmusi,“ ütles ta.

Koosolekul selgus, et politsei on algatanud lõhkujate ja süütajate selgitamiseks kriminaalmenetluse ning on teada ka hulk hoones käinud ja seal pahategusid teinud noorte nimesid. Suslov lisas, et politseile on võimalike kurikaelte nimed edastatud ja omaniku poolt avaldus samuti esitatud. „Tõenäoliselt jagunevad hoone avade sulgemiseks tehtud kümnete tuhandete eurode suurused kulutused just nende vahel,“ arvas abilinnapea, viidates vandaalidele.

Hoone tulevik segane

Probleemiks pole vaid süütajad ja lõhkujad, vaid ka kasutuseta seisev hoone ise. Päästeamet teatas pärast koolimaja kustutamist, et taolised hooned peavad traagiliste õnnetuste vältimiseks linnapildist kaduma. „Need tuleb hoonete omanike poolt renoveerida või hoopis lammutada,“ märkis päästeameti pressiesindaja.

Abilinnapea Suslovi sõnul ei saa linn ise hoonet lammutada, kuivõrd tegu on eravaldusega. „Hoone omanike sõnade kohaselt tegelevad nad sellega, et leida ressurss hoone lammutamiseks,“ ütles ta. „Millal see täpselt toimub, ei ole veel teada.“

Kuigi paar aastat tagasi Keila linnavolikogu poolt kinnitatud detailplaneeringust selgub, et koolimaja kavatsetakse renoveerida ärihooneks, pole abilinnapea sõnul hoone tulevane funktsioon veel selge. „Sellest lähtuvalt ka see, kas ja kui suur osa tulevikus lammutatakse. Ei ole ka teada, millal objektil lammutustöö algab,“ märkis ta.

Senikaua, kui hoone veel püsti seisab, tuleb tagada, et sinna soovimatud külalised sisse ei pääseks. Timo Suslovi sõnul lubas omanik koosolekul, et kõik sissepääsemise võimalused suletakse käesoleva nädala jooksul.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Marie Aava ütles Harju Elule juhtumit kommenteerides, et võimalike süüdlaste osas praegu spekuleerida ei saa, kuivõrd juhtum on nii värske, avaldus esitati politseile selle nädala kolmapäeval.

Keila vana koolimaja

• 1975. aastal valminud koolimaja jäi tühjaks 2010. aasta lõpus, kui Keila gümnaasium kolis uude hoonesse.
• 2012. aasta lõpus ostis vana gümnaasiumihoone kinnistu koos majaga 400 000 euro eest Vivakeil OÜ, kes kavandas rekonstrueerida koolimaja ärihooneks ning ehitada juurdeehitus, kuhu pidi tulema kauplus.
• Lisaks pidi ehitatama 32 482 ruutmeetrisele kinnistule veel üks kaubanduskeskus koos parklaga ning viis neljakorruselist elamut ja tankla.
• Tänasel päeval seisab koolimaja endiselt räämas ja tühjana, ka ümbrusesse pole kerkinud ühtki uut ehitist.