Läinud reedel ei tahtnud autod Laitse Graniitvilla lähedusse ära mahtuda. Ega kokkusõitnud inimesed kerkivate müüride juurde ehitusplatsile. Nurgakivi sai Laitse lasteaed. Esimene Laitse pikas ajaloos.

„Oleme sellest lasteaiast unistanud vähemalt 15 aastat. Täna võime öelda, et unistused on teoks saamas, Laitse lasteaed katuse alla saamas. Kokku tuleb siia kolm rühma 68 lapsega,“ sõnas avasõnadeks Kernu vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Tiia Rosenberg, kes on vallavalitsuse ja volikogu poolt määratud sügisest juhtima ka Ruila põhikooli ja Laitse lasteaia ühendatud asutust.

Siis andis ta sõna Kernu vallavolikogu esimehele Kuldar Pajule. Volikogu esimees kinnitas kohalolijaile, et esimest korda oli lasteaia ehitus Laitsesse volikogus teemaks 2006. aastal. Volikogu laua peale tookord see mõte aga jäigi.

„Täna on hea päev tervele Kernu vallale,“ sõnas Kuldar Paju. „Ei pane me just tihti nurgakivi koolile või lasteaiale. 2007. aastal sai nurgakivi Ruila kooli juurdeehitus.“ Küllap volikogu esimees teadis täpselt: selles ametis on ta olnud 18 aastat.

On isaseid ja isasid

„Täna võime tõdeda, et paneme nurgakivi ühele tulevikuhoonele. Siinkandis on emasid ja lapsi, on ka isasid ja isaseid, kellest alles tulevikus saavad head isad. Nii et õigesse kohta ehitame lasteaia,“ tõdes Paju.

Volikogu esimees möönis, et tulevasest lasteaiast kaugel ei asu ka skulptor Tauno Kangro ateljee ja elupaigana tuntust kogunud graniitvilla. „Kindlasti hakkab maestro Kangro meie mudilastele skulptuuritegemise rasket kunsti õpetama.“

Kohal viibinud skulptor kinnitas, et kui on huvilisi lapsi ja need ateljeesse tulevad – miks siis mitte, tema on nõus lastele käelise tegevuse juhendaja olema.

„Esimest korda märgiti Laitset Läti Henriku kroonikas 1019. aastal, seoses siiakanti toimunud ristirüütlte retkega. Need rüütlid võisid siia küll lapsi jätta, aga lasteaeda igal juhul mitte. Ka Laitse mitmel mõisaomaikul olla kuulu järgi palju lapsi olnud, aga nemadki ei rajanud lasteaeda. Punavõimu esindaja Nikolai Karotamm pani nurgakivi Laitse raadiojaamale, aga mitte lasteasutusele. Ei teinud võõrastel maadel laiutanud laiutanud Haiba kolhooski laste heaks just palju. Ja alles nüüd, mil rahvas on jälle võimul, mil siinne kogukond otsustanud Laitsesse lasteaia ehitada. Perspektiiviga,“ tõdes vallavanem Enn Karu.

Augustiks valmis

„Tean, et Kernu lasteasutustes on kord majas, lastel turvaline olla. Ja et selle lasteaia juhatajaks saab Tiia Rosenberg, siis olen veendunud, et ka siin saab lastel hea olema,“ kõneles Harju maavalitsuse haridusosakonna juhataja Maris Liiders.
Ehitajate nimel sõna võtnud Riito Ehituse AS juht Toomas Tromp tõdes, et lasteaia ehitamine on paigale märgilise tähendusega.

„Oleme Harjumaale palju lasteaedu ehitanud,“ kõneles Toomas Tromp. „Ja iga uus lasteaed, nagu ka kool, on märgilise tähendusega. Sealses paikkonnas hakkab elanikkond kasvama.“
Töödega on ehitaja graafikus. Sarikapidu tahetakse pidada jaanipäeva paiku, lint hoonel läbi lõigata augustis. Nii et 1. septembril saavad lapsed lasteaeda minna. Nagu üks mees.

Siis asuti ehituse seina müüritavat silindrit täitma meenete ja päevakajaliste esemetega. Silindisse läks valla Oma Leht ja Harju Elu, mõned mündid – ehitis kerkib Kuldar Paju kinnitusel suuresti laenuraha toel –, laste joonistused. Viimasena võttis vallavanem käärid ja lõikas tüki oma hallisegusest habemest.
„Pole ükski ehitus Kernu vallas kerkinud ilma habemeta, ei saa nii tähtis hoone nagu lasteaedki püsti ilma minu habemeta,“ õnnistas legendaarse habemega mees kerkivat ehitist.