15. aprillil algab lindude pesitsuse kõrgperiood. Aeg, kus seaduse järgi võib raietöö toimuda vaid erandjuhtudel. Mitmed linnud ja loomadki on oma esimesed pesakonnad juba veebruaris ilmale toonud, kuid suurem pesitsusperiood saab hoo sisse nüüd.

Eesti metsad vajavad pidevat kaitset ja nende eest seismist, pesarahu on aga aasta kõige hellem periood, kus tuleb ette ka rikkumisi. 2024. aastal viib keskkonnaamet läbi planeeritud järelvalvet 15. aprillist kuni 30. juunini.

Eesti linnustik vajab kaitset

Eesti metsalinnustiku arvukuse trend on negatiivne ja ohustatud metsalindude arv on tõusnud, nad vajavad kaitset. Keskkonnaamet teostab järelvalvet pesitsusrahu häiringute osas esmajärjekorras neis metsades, kus on häiringute puhul metsalinnustikule suurim mõju. „Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades,“ seisab keskkonnaameti kodulehel.

Välja on töötatud haudelindude asustustiheduse maatriks, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmetele tuginedes on metsaeraldised grupeeritud ning seeläbi hinnatud kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikel on võimalus metsaportaalist oma metsa kasvukohatüüpi ning vanust kontrollida ja selle põhjal pesitsemise tõenäosust hinnata. 

„Pesitsusrahu saab riigimetsades läbi 30. juunil, mil lindude pesitsemine on veel täies hoos. Praktikas on sõlmitud justkui poliitiline kokkulepe, mis lubab lindudel kasvatada üles esimese kurna poegi, ent järgnevad kurnad linnupoegi võib metsaraietööde käigus hukkuda. Enamus linnuliike pesitseb märtsist augustini,“ kommenteerib olukorda Eesti Metsa Abiks esindaja Helena Eenok (pildil).

„Mets on roheline ja lopsakas paik, sellises keskkonnas on äärmiselt raske kui mitte võimatu märgata, kas kellegi pesa asub konkreetses puus või puuõõnsuses. Seega sellel perioodil mitmendale ringile läinud linnud kahjuks oma poegi suureks kasvatada ei saa,“ leiab ka Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg.

Kontrolli vajaduse hindamine

„Lindude pesitsusrahu häirida võiva raie kohta teate saamisel hinnatakse teatele reageerimise vajadust, ressursi olemasolu reageerimiseks ja teate prioriteetsust vastavalt maatriksile,“ on keskkonnaameti pesitsusrahu juhendis kirjas.

Prioriteetsemateks loetakse teateid raietegevusest kaitstavatel aladel ja tulundusmetsa vanemate puistute linnurikastes tüübirühmades (maatriksi punased). Kollase või sinisega tähistatud puistute asukohta tulnud raie osas on prioriteetse teatega tegemist juhul, kui teates esinevad selged viited lindude pesitsemisele. Mitmete teadete üheaegsel laekumisel tegeletakse juba menetluses olevate ja prioriteetsemate teadete kiire lahendamisega.Ametnikud teostavad kontrolli, kui teade on piisavalt täpne, raietegevuse toimumiskoht on kirjelduse põhjal üheselt arusaadav ning puude langetamine toimub teavitamise ajal. Liiga üldsõnaliste teadete puhul kohapealset kontrolli ei järgne.

„Looduskaitseseaduse järgi on küll lindude häirimine pesitsusajal keelatud, kuid sisuliselt seda seadust eiratakse. Metsamajandajatel piisab kontrolli korral väitest, et nad inspekteerisid puid ja ei leidnud pesi. Linnupesade märkamata jäämine on tegelikult tavaline, kuna linnud teevad suuri pingutusi, et oma pesi inimeste eest varjata,“ leiab Eenok. Ilma kogemuse ja väljaõppeta inimesed ei pruugigi linnupesi leida ning paljud pesad jäävad kahjuks märkamata. On aga terve hulk pesitsemisele ja poegade kasvata-
misele viitavaid märke, mida kogenematu silm ei oska leida.

Hiljutised uuringud on näidanud, et erametsades hukkub metsaraie tõttu igal aastal üle 71 100 linnupoja. Kui palju pesi riigimetsades väljaspool ametlikku raierahu perioodi hävib, pole paraku teada.

On juhtumeid, mille puhul järelvalvet ei teostata

Linnustikule väiksema mõjuga tegevusteks, mis ei ole planeeritud järelvalvel prioriteetseteks kontrollitavateks tegevusteks, on järgmised: kui puude langetamine on lõppenud ja toimub ainult metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu, kui metsakaitseekspertiisi alusel toimub aktiivsete üraskikollete likvideerimine ekspertiisis märgitud tingimustel, valgustusraie, väikesemahuline raie (kuni 20 tm/a kinnistu kohta), trassiraie kuni 4 m laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie, olemasolevat trassi, sihi või kaitsevööndi puhastus kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest, kui puhastatakse trassiraiena olemasolevat kuni 4 m laiust sihti, teeserva, kraavikallast ja -serva üle 8 cm rinnasdiameetriga puudest, juhul kui puhastatakse maaparandussüsteemi hooldamise käigus maaparandussüsteemi ja selle kaitsevööndit puittaimestikust, hakitakse raidmed kuni nädala jooksul ladustamisest või enne raidmete purustamist on veendutud, et raidmete hunnikus ei pesitse linnud. 

Hiljutised uuringud on näidanud, et erametsades hukkub metsaraie tõttu igal aastal üle 71 100 linnupoja. Kui palju pesi riigimetsades väljaspool ametlikku raierahu perioodi hävib, pole paraku teada.

Konkreetse linnuliigi kindla pesitsemise korral võidakse siiski piiritletud alal peatada ka eelpoolnimetatud tegevused.

Ole tähelepanelik ka aiatöid tehes!

Oma koduaias toimetades peame paratamatul arvestama elusloodusega meie ümber. Kui sügisesest ajast on jäänud seisma oksahunnik, tuleks see enne põletamist kindlasti ümber tõsta, et mõni talveunine siil ohtu ei satuks. Samuti võib mõni värvuline sinna juba oma pesa olla teinud.

Puude ja põõsaste lõikuseid tehes tuleks hoolikalt iga oks ja võre üle vaadata. Oravatel on juba pehmetes pesades pisikesed pojad ja lindudel esimesed kurnadki haudumisel. Samuti tuleks kevadtööde ajal hoolikalt jälgida, et näiteks kuuri korrastamisel, kuhu lindudel ja loomadel on kerge ligi pääseda, ei puruneks kogemata kellegi pesa.

Juhul, kui metsloomade ja lindude kooselu kuidagi ei sobi, tuleb ise veenduda, et nende ligipääs kõrvalhoonetele ja maja tuulekastidesse ning voodrilaudade vahele on välistatud. Ometigi on eluslooduse kasvamist liigse sekkumiseta tore jälgida!

Erinevas mõõdus pesakastide paigutamine tõstab pesakondade arvukust ja nii aia kui metsalindude pesitsemise sagedust. Lisaks saab pakkuda tuge, jättes näiteks koerakarva põõsa külge, kus linnul või oraval oleks seda hõlbus oma pesa vooderdamiseks kaasa korjata. 

„Soovitame lindude pesitsust enda lähedal ikkagi toetada! Mida rohkem võetakse metsasid maha, seda vähemaks jääb lindudel võimalust tavapärases kohas pesitseda. Seega tuleb soodustada kunstlikult head pesitsusvõimalust, et lindudel oleks koht, kus turvaliselt oma pojad ülesse kasvatada,“ selgitab Võsujalg.

„Kõik anumad, mis on paigutatud varju alt välja lindudele pesa meisterdamiseks, tuleb põhjast augustada, et vihmavesi saaks välja voolata. Nii annad väga suure panuse meie linnurikkusele ja saad jälgida kõrvalt seda imelist vaatmängu, mida loodus meile pakub,“ lisab ta. →