Aprillis alanud ehitustööd Rae valla ja Tallinna piiril Peetri alevikus hakkavad lõpule jõudma. Ehkki esimesed huvilised proovivad keskuses juba radasid rulal, tõukerattal, BMX rattal ja rulluiskudel, avatakse maja kõigile huvilistele veebruari alguses.
Elamusspordikeskuse Spot of Tallinn arendajateks on Mait Meriloo ja Mario Kalmre, kelle viie aasta eest viis kokku Tallinna spordi- ja noorsooamet. “Seal me tuttavaks saime ja sama koosoleku lõpus see idee hakkas vaikselt idanema,” räägib Mario.
“Maidul oli idee rajada BMX-i jalgrattaareen ja Mario korraldas ja korraldab siiani ekstreemspordiüritust Simpel Session. Nii saigi mehed kokku viidud ning sellest on tulnud väga tegus tandem,” kiidab Tallinna spordi-ja noorsooameti juhataja Rein Ilves.
Üks impulsse tuli Šveitsist, kus Maidu tütar haridust omandas. “Nägin huvitavaid tegevusi, mida ma muidu ei oleks võib-olla märganud,” meenutab Mait. “On kaks teed, kuidas minna. Ühed teevad, millest lapsepõlves unistasid. Teised vaatavad, mis lapsed praegu teha tahavad. Mina valisin selle variandi, mida tänapäeva lapsed teha tahavad.”
Ideest teostuseni oli aga Kolgata tee, sest lisaks 15% omafinantseeringule tuli Maidul ja Mariol Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) juurde meelitada täiendavad 85%, et kokku 4 miljonit eurot maksev elamusspordikeskus valmida võiks.
Ettevõtmine hakkas venima. “Keegi ei saanud täpselt aru, millega ikkagi tegemist on,” meenutab Mait. Omad rahasoovid olid nii Eesti Kunstimuuseumil kui rajataval Eesti Rahva Muuseumil. Oli seegi oht, et Brüsseli ametnikud võivad EAS-i toetust elamusspordikeskusele tõlgendada kui lubamatut riigiabi eraettevõtlusele.
Kuidas tehtud on?
Kui rahastamine lõplikult kindel oli, korraldati ehitushange, mille võitis RAMM Ehitus OÜ. Elamusspordikeskuse rajamine algas selle aasta aprillis Peetri alevikus üsna Tallinna-Tartu maantee äärde, kus varem laius heinamaa. Septembri lõpuks oli hoonekarp püsti, praegu käib selle sisustamine.
Korraga maksimaalselt 240 inimesele arvestatud elamusspordikeskuse halli osa on 4000 ruutmeetrit suur, kogu krunt koos parklate ja väliatraktsioonidega 13 500 ruutu. Sõidurajad nimelt ei ole üksnes hoones, vaid ka väljas, kus neid saab kasutada soojal ajal ehk aprillist septembrini.
Hoone sees hakkab esmalt silma street course nimeline rada, mis on mõeldud rulale, tõukerattale, BMX rattale ja rulluiskudele. Kõrvalruumis on BMX ratta “kauss” ja nii-öelda laineline rada ehk boundtrack.
Neljanda atraktsioonina märkab silm batuudiauke, mille kohal hetkel puuduvad batuudid – neil lihtsalt pole jõutud veel kinnitada. Viiendaks rõõmuallikaks on võimlemisala, kus juba usinalt aeroobikat tehakse.
“Tegelikult on meil 11. detsembril park täielikult valmis, aga meil ei ole veel personal komplekteeritud täies ulatuses. Kuna ehitusgraafik on hästi pingeline olnud, siis on kõik aur läinud ehituse peale,” räägib Mait.
“Arvame, et 50 000 võiks käia läbi siit,” prognoosib Mario järgmise aasta külastajate arvu. Pileti hind algaks seitsmest eurost.
Ilus ja valus
“Elamusspordikeskuse näol on tegemist suurepärase ja vajaliku ettevõtmisega kõigile noortele, nii Tallinna, Rae valla kui ka kogu Eesti noortele,” arvab Rein Ilves, kes loodab, et tulevikus saavad keskusest hoo sisse isegi olümpiasportlased, sest BMX kross on olümpiaala.
Ehkki ametlikult avatakse Spot of Tallinn veebruari alguses, proovivad juba praegu oma oskusi rulal, tõukerattal ja BMX rattal nii mõnedki täiskasvanud, aga ka üsna tillukesed lapsed. Kiiver on kohustuslik, sellest ei saa üle ega ümber.
20-aastane Mikael Parman, kelle Facebookigi ehib uhke rula Tallinna vanalinna taustal, sõidab lainelist rada ehk boundtracki. “Rulaga on väga vahva sõita siin. Väga meeldiv. Ülakeha on vaba, jalgadega teed tööd. Lihased saavad hästi vatti,” ütleb ta.
Boundtrackil tõuseb Mikaeli rula kiirus 25-30 kilomeetrini tunnis. Mõistagi on kukkumisi. “Iga päev peaaegu. On olnud murde, on olnud nikastusi, vigastusi, aga see käib asja juurde,” räägib Mikael ning lisab: “Mis ei tapa, teeb tugevamaks.”
“Tuleb tunnistada, et olen üht-teist ära endal väänanud või murdnud,” möönab ka Mait ekstreemspordi kohta, kuid rõhutab siis: “Ma ütleksin, et ikkagi koolist ja lasteaiast lapsed tulevad kriimulisemana kui nende tegevuste pealt.”
