Grillihooaeg pole enam kaugel. Mõnes paigas on see aga juba täies hoos. Näiteks Sauel, täpsemalt Pauligis, kus valmistatakse nii tuntud grillimaitseaineid kui ka uusi, mille tundmaõppimine grillimeistritel alles ees seisab.

„Minule endale meeldib kasutada teravaid maitseid nagu tšillipipar või Cajuni maitseainesegu,“ kõneleb maitseainete tundja, Pauligile kuuluva Santa Maria tehase kvaliteedijuht Kristiina Kibe. Ta kinnitab, et on ka koduse toidu valmistamisel agar maitsestaja. Tosin aastat, mil ta töö juures igapäevaselt piparde-soolade-ürtidega tegelenud, pole koduse kokkamise võlu viinud.

„Aastatega on meie maitseainete valik kõvasti rikkalikumaks kasvanud. Ja perenaised on pea kõik omaks võtnud,“ teab Margit Palm, Pauligi kontserni kommunikatsioonijuht Baltikumis. 

„Algusaastatel oli kolmeks põhiliseks tooraineks sool, pipar ja loorber,“ meenutab muigelsui tehase ajalugu hästi tundev suhtekorraldaja. Praegu kasutatakse ligi 200 erinevat toorainet, millest siis maitsesegusid segatakse. 

„Globaliseerumine mõjutab inimest. Tahetakse ka kodus kogeda maitseid, mida prooviti näiteks kuskil Mehhikos või Indoneesias,“ kõneleb Margit Palm. Ka tooraine tuuakse Sauele peamiselt troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. „Ka meie ekspert Sauelt käib koos Rootsi kolleegidega kaugetel maadel maitsetaimi välja valimas, samuti istandustes kasvatatut hindamas,“ kõneleb Kristiina Kibe. Kokku toodetakse Sauel praegu ligi 400 erinevat sorti maitseainete segu. 80 protsenti toodangust läheb Eestist välja, ekspordiks. 

Eestlaste lemmikud

„Maitseainete kasutamine sõltub suuresti sellest, mis on inimeste põhitoidus,“ teab Kristiina Kibe. Eestlane sööb palju kartulit ja sealiha. Ka Baltimaade turule toodetakse Santa Maria tehases palju kartulimaitseainet, pakendatakse loorberit ja kaneeli. Lemmikmaitseaineks on paljudele tõusnud sidrunipipar, mida toiduvalmistajad armastavad igale poole raputada. Hiljaaegu võeti teadlikuma tarbija tarvis tootmisse ka soolavaba sidrunipipar, kinnitab Margit Palm. Lisades, et näiteks Belgias, kuhu läheb Sauelt palju ekspordiks, on populaarsemad natuke pikantsemad maitseained. Nii on seal hinnatud spetsiaalselt jänese- või pardilihale mõeldud vürtsid, kotleti maitsestamiseks on pea kümme erinevat retsepti. 

Kokku eksporditakse Sauelt 30-sse Euroopa riiki, toodangust palju läheb Põhjamaadesse, Rootsi, Soome ja Norrasse. Maitseainete tarbimise harjumused on erinevad. On regioone, kus maitsestatakse väga väheste maitseainetega. Isegi traditsioonilisel piparkoogil on Kristiina Kibe kinnitusel erinevates regioonides erinevad maitsed. Eestlase piparkook on läbi aegade olnud ikka vürtsine, sõna otseses mõttes piparkook, Lääne-Euroopas armastatakse magusamat, tsitrusemaitselist piparkooki. 

Et elu oleks täis maitseid, meenutab Margit Palm Pauligi slogan´it. Kui sul on ka ainult üks liha, näiteks kana, siis erinevate maitseainetega teeb hea kodukokk sellest mitukümmend erinevat, väga head toitu. 

Santa Maria tehase kvaliteedijuht Kristiina Kibe oma töökohal laboris elektrooniliste kaalude, soolasisalduse määrajate ja teiste tundlike mõõteriistade keskel. FOTO: Ülo Russak 

Uued maitseained

Uusi maitseainete retsepte loob Sauel innovatsioonitiim. „Kui esimene partii mõnda uut maitseainet valmis, siis saadetakse need vähemalt sajale kliendile, kellelt küsitakse tagasisidet,“ räägib Kibe uute maitsesegude väljatöötamisest. Tehis- ehk tsensornina igapäevaselt veel maitseainetehases kasutusel pole, aga selle abi on erinevate lõhnade uuringutel kasutatud. 

1876. aastal asutatud pereettevõttel Paulig täitub varsti 150 aastat. Et jätkuvalt kohvi- kui maitseaineturul liidrina püsida, tuleb leida uusi innovaatilisi lahendusi. 

Üheks Pauligi suunaks on investeerimine iduettevõtetesse üle Eruroopa. Hiljaaegu investeeriti Rootsi firmasse, mis uurib nisu kasvatamist äärmuslikes tingimustes. „Äärmuslikud tingimused – üleujutus, pikaajaline põud, muldade sooldumine – võivad kõiki regioone kliimamuutuste korral tabada,“ on Margit Palm kindel. Iduettevõttes, mida Paulig nüüd toetab, aretatakse erinevaid nisusorte. Tulemused julgustavad – uued sordid annavad ekstreemsetes tingimustes kuni 52% suurema saagikuse. Need võivad Margit Palmi kinnitusel jõuda varsti põldudele riikides, kus kliimaga on probleeme. 

Nõuded toodangu ja tooraine kvaliteedile püstitas juba Pauligi rajaja Gustav Paulig: kõik peab olema kõrgeimal tasemel. Täna on Pauligi eesmärgid aga veel kõrgemad – ettevõte ei pea olema ainult innovaatiline, aga toimetama ka jätkusuutlikult. See tähendab, et ka tulevaste põlvede toidulaud oleks sama rikkalik nagu meie oleme harjunud, räägib Margit Palm ettevõtte eesmärkidest. See tähendab, et juba farmerid peavad oma põldudel toorainet kasvatama jätkusuutlikult. Pauligi kohv on 100 protsenti valmistatud jätkusuutlikult kasvatatud ubadest. Maitsetaimede osas selle poole liigutakse, kinnitab Margit Palm. 

Elu peab ikka olema täis maitseid, vürtsikas.

KASULIK RETSEPT

Grillimisjääkidest pitsa

Lihtne ja maitsev nipp, mida teha grillimisjääkidest, mis ikka suurematest grillipidudest kipuvad üle jääma. Serveeri koos pitsasalatina hästi sobiva marineeritud punase sibulaga.

Koostisosad:

2 spl enda valikul Santa Maria BBQ kastet, näiteks
Santa Maria universaalne BBQ kaste;

1 pakk enda valikul Santa Maria tortillasid, näiteks
Santa Maria nisutortillad; 

3,5 dl riivitud juustu;

200 g grillijääke, kana või liha.

Kuidas valmistada

Eelsoojenda ahi 250° kraadini.

Määri igale tortillale umbes 2 spl BBQ-kastet ning raputa peale riivjuust.

Kõige peale laota BBQ jäägid.

Pista pitsad ahju ja küpseta 5–8 minutit, kuni juust on sulanud ning pitsa on mõnusat värvi.