7. oktoobril kuulutati välja Rae riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võidutöö. 19 ideekavandi hulgast tunnistati parimaks KOKO arhitektide “Lennuk”, mis autorite sõnul ammutas inspiratsiooni paberlennukist.
Rae riigigümnaasiumi arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid haridus- ja teadusministeeriumist Indrek Riisaar, Rae valla arhitekt Kadri Randoja, Eesti Arhitektide Liidust Andro Mänd, Eesti Maastikuarhitektide Liidust Lidia Zarudnaya. Koordinaator oli Kalle Komissarov Riigi Kinnisvarast.
Žüriile laekus kokku 19 võistlusprojekti. 7. oktoobril anti Rae kultuurikeskuses pidulikult teada, et esimese koha ja seega konkursi võidu on pälvinud KOKO arhitektide kavand “Lennuk”.
Oodati maamärki
Ideekavandi “Lennuk” koostamises osalesid KOKO arhitektid Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Andrus Kõresaar, Martin Tago ja Xenia Angela Sooniste, maastikuarhitekt Eleriin Tekko, sisearhitektid Liis Lindvere ja Lilian Männikust. 3D illustratsioonid tegid Kristo Rämson ja Ragnar Jaaniste.
Et KOKO arhitektid kasutavad kontoris aja jälgimise tarkvara, teab Kotov täpselt, et konkursi peale kulus bürool 380 töötundi.
Ülaltvaates on võidutöö üllatavalt sarnane ameeriklaste radarile nähtamatule B-2 pommitajale. “Me märksõna ongi lennuk,” muigab Stöör.
“Aga ta meenutab ka volditud paberlennukit. Võib-olla see võrdlus pommitajaga… See on tagantjärele tekkinud tõlgendus,” arvab ta. “Väga oluline oli, et oodati maamärki, et oleks tugeva kuvandiga hoone, silmapaistev hoone. Oodati, et hoonel oleks oma süda,” jätkab Stöör.
Hoone koos eesaiaga on viisnurgakujuline.
“Hoone südameks on astmestik, mis moodustab endast aula, kus kõik õpilased saavad koguneda. Aula läheb esimesel korrusel üle sööklaks. Peasissepääs on aulaga vahetus seoses. Edasi on garderoob, kinnine astmetega auditoorium, abiruumid ja klassiruumid,” selgitab Kotov esimese korruse ruumide paigutust.
Xenia Angela Sooniste, Eleriin Tekko, Lembit-Kaur Stöör, Rae vallavanem Madis Sarik, minister Mailis Reps, Martin Tago ja Raivo Kotov 7. oktoobril Rae kultuurikeskuses. Foto Reti Meema Enamus klassiruume paiknevad siiski teisel korrusel. Suuri klassiruume on hoones kokku 15, väikesi 8. Lisaks veel kaks arvutiklassi ja labor. Teisel korrusel paikneb ka kooli raamatukogu.
Kahes etapis
Rae riigigümnaasiumi suletud netopind on 4163 ruutmeetrit, kõrgus 12 meetrit. “Maa-aluseid korruseid ei ole. Kuna tegemist on kohaga, kus paas on hästi kõrgel, siis selle lõhkamine oleks kallis ja ebavajalik,” arvab Kotov.
Hoone koos eesaiaga on viisnurgakujuline. Gümnaasiumi esiosa klaasfassaadid avanevad aeda, mis moodustavad mõttelise keskme, mille ümber on nii klassiruumid kui välialad.
“Hoone põhikandekonstruktsioonid ja sisehoovi pehme fassaadi teeksime puidust. Välised tugimüürid oleksid betoonist. Eesmärgiks on looduslikud materjalid, kvaliteetsed materjalid,” lubab Stöör.
Riigigümnaasium ehitatakse kahes etapis. Esimene etapp 360 õpilasele valmib 2023. aasta sügiseks. Millal valmib 180 õpilasele mõeldud teine etapp ehk “lennuki nina”, pole praegu teada.
Esimese etapi ehitus maksab ligikaudu neli miljonit eurot. Teise etapi maksumus oleks täiendavad kaks miljonit. Lisanduvad kulud sisustuse peale.
Kerkib ka spordihoone
Riigigümnaasiumi kõrvale kerkib arhitektuurikonkursi osana 2023. aasta sügiseks spordihoone suletud netopinnaga 2208 ruutmeetrit, mille maksumuseks kalkuleeritakse pisut üle kahe miljoni euro.
Spordihoone keskseks ruumiks on pallisaal mõõtmetega 24×35 ruutmeetrit, kus hakatakse mängima korvpalli, võrkpalli, käsipalli ja sulgpalli.
Pallisaali ümber paiknevateks väiksemateks abiruumideks on jõusaal, toad võimlemise, aeroobika ja tantsu jaoks, riietusruumid, WC-d, õpetajate, treenerite ja kohtunike ruumid, samuti fuajee ja ooteruum. Hoonesse tuleb ka invalift.
