Õhksoojuspumpade plussid ja miinused. Loe seda enne ostmist! (0)
Article title
Foto Max Vakhtbovych, pexels.com

Plaanid paigaldada oma koju uut kütteseadet? Õhksoojuspump on paljude koduomanike number üks valik. Põhjus on lihtne: see on nii rahakotisõbralik kui ka keskkonnasäästlik.

Enne lõpliku otsuse tegemist on aga hea teada õhksoojuspumpade plusse ja miinuseid. Et sinu valikut lihtsamaks teha, loetleme selles artiklis üles mõned head ja vead.

Enne, kui plusside ja miinuste juurde läheme, selgitame õhksoojuspumpade põhitüüpe. Neid on kaks: õhk-õhk ja õhk-vesi.

Õhk-õhk soojuspumbad võtavad välisõhust energia ning koostöös külmaringi, elektri ja toas oleva õhuga sinu kodu vastavalt kas kütavad või jahutavad.
Õhk-vesi soojuspumbad, mis välisõhust saadava energia ammutamisel, sinu kodu kui käeoleval juhul keskküttesüsteemi kas radiaatori või põrandakütte abil kütavad või jahutavad.

Õhksoojuspumpade plussid

• Keskkonnasõbralikkus. Kuna õhksoojuspumbad kasutavad töötamiseks välisõhus olevat energiat, on need võrreldes gaasi- või elektrikütte seadmetega oluliselt säästlikumad. Seda nii keskkonna kui kulude mõttes. Näiteks on Ühendkuningriikide valitsus võtnud eesmärgi paigaldada uutesse hoonetesse 19 miljonit soojuspumpa, et anda oma panus 2050. aastaks Net Zero saavutamisele. Kui ka sina soovid sellesse panustada, on õhksoojuspumba paigaldamine väärt otsus.

• Raha säästmine. Õhksoojuspumba kasutamisele üle minnes saad oma küttearveid oluliselt vähendada. Kuna sel juhul kasutad kodu jahutamiseks ning soojendamiseks 70% välisõhku ja vaid 30% elektrit, on sinu sääst võrreldes elektri- või gaasiküttega oluliselt suurem.

• Kasuta nii kütmiseks kui ka jahutamiseks. Õhksoojuspumpasid on võimalik kasutada nii toa kütmiseks kui ka jahutamiseks. See tähendab, et saad end alati kodus mugavalt tunda, olenemata aastaajast või välitemperatuurist.

• Kasuta ka vee kütmiseks. Õhk-vesi soojuspumpasid on võimalik kasutada ka tarbevee kütmiseks. Sellist tüüpi kütteseadmeid on võimalik integreerida boileriga, kuid kasutada ka ilma.

• Lihtne paigaldamine. Õhksoojuspumba paigaldamine võtab enamasti aega vaid paar-kolm päeva. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine on võrreldes maasoojuspumba paigaldamisega tunduvalt lihtsam. Erinevalt maasoojuspumbast ei nõua õhk-vesi soojuspump maakollektori rajamist ega osadel juhtudel ka paigalduslubade taotlemist. Õhksoojuspumpasid on võimalik paigaldada nii eramutesse kui ka kortermajadesse. Kui elad korteris, tuleks sul siiski enne soojuspumba paigaldamist saada ühistult vastav nõusolek.

• Madalad hoolduskulud. Professionaalne tehnik peab sinu tehnoseadme minimaalselt kord aastas üle vaatama. Väiksemaid hooldustöid, näiteks filtrite puhastamist, saad teostada ise. Suuremad tööd jäta spetsialistile.

• Pikk eluiga. Enamikud õhksoojuspumbad võivad regulaarse hoolduse korral töötada kuni 20 aastat. Kõige kaasaegsemate kütteseadmete eluiga võib aga ulatuda koguni 25 aastani.

Õhksoojuspumpade miinused

• Õhksoojuspumpade kõige suurem minus võrreldes alternatiivsete lahendustega on madalam küttevõimsus. See tähendab, et Eesti külmadel talvedel ei pruugi ainuüksi õhksoojuspumbast piisata. Õhk-õhk soojuspumbad liigitatakse nö abikütte liigiks, mis tähendab, et enamjaolt aastast katab seade kogu küttevajaduse, kuid käredamate pakastega vajab see tuge nt. kaminalt. Õhk-vesi soojuspumbad on juba ise varustatud lisakütte allikaga, mis külmadel ilmadel appi tuleb.

• Madalad väljundtemperatuurid. Õhksoojuspumpadel on võrreldes õli- ja gaasikateldega kütteringis madalamad väljundtemperatuurid. Sellest tulenevalt võib õhk-vesi soojuspumpasid kasutades minna vaja suuremaid radiaatoreid. Kokkuvõttes tähendab see, et ruumi kütmiseks on tarvis suuremat, soojust eraldavat pinda.

• Kodu peab olema hästi soojustatud. Selleks, et õhk-õhk soojuspump efektiivselt toimiks, ei tohi soojus liiga kergesti siseruumidest välja pääseda (ja vastupidi). See kehtib aga ka iga teist liiki küttesüsteemi kohta. Kui soojusel on võimalik akende, uste või seinte kaudu kergesti välja pääseda, on ruumi soojana hoidmiseks vaja rohkem energiat. Seega on hea enne õhksoojuspumba paigaldamist veenduda oma kodu korralikus soojustuses.

• Talvel võib minna tarvis lisakütet. Kuigi nii õhk-vesi kui ka õhk-õhk soojuspumbad töötavad ka -30 kraadi juures, ei ole nende töö karmide miinuskraadide juures enam sama efektiivne. Kuna õhksoojuspumbad sõltuvad eranditult välisõhust, siis väheneb õues oleva temperatuuri langedes ka kütteseadmete üldine soojusvõimsus. Talvel võib seega Eestis vaja minna ka lisakütet.

Kas paigaldada või mitte?

Kuigi soojuspumpadel on mõningaid miinuseid, kaaluvad plussid need kindlalt üle. Enne uue küttesüsteemi soetamist tasub lihtsalt veenduda, et hoone küttevajadus ja kütteringi temperatuurid külmadel ilmadel on valitud soojuspumbaga teile sobilikud. Kortermajas elades ära unusta enne seadme soetamist küsida ka ühistu nõusolekut.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.