Novembris tähistas 75. sünnipäeva teatri ja laulumees Tõnu Tamm. Tegus näitleja lavastab Kuusalurahva Teatris ja avas värskelt kohalikus rahvamajas maalide näituse. Sünnipäevakingiks sai ta duo Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm kaksikplaadi “Küll mõni poiss võib ilus olla”.

Detsembrikuu esimese täisnädala esmaspäeval andis Tõnu Tamm Kuusalu rahvamajas Harju Elule pika intervjuu.

Kuidas elab Kuusalu isetegevuslaste või harrastajate teater, mille lavastaja Te olete?

Isetegevuslase sõna mulle väga ei meeldi. Nimetus on Kuusalurahva Teater. Nad on juba nii tublid, et isetegevuslasteks teatrirahvast enam kutsuda ei saa. Üle 20 aasta kooskäimist on teinud neid peaaegu proffideks.

Kas olete näinud trupis ka neid, kes võiksid asuda õppima äsja 60. sünnipäeva tähistanud lavakoolis ning mängida edaspidi elukutselises teatris?

Neid on. Meil mängis looduse poolt suurte eeldustega noormees. Ta proovis korra lavakas, kuid sissesaamine ebaõnnestus. Nüüd õpib noormees Tartus ülikoolis. Ma näen, et tal on n-ö hammas verel ning ta käib meid mõnikord ka vaatamas.

Miks suuri andeid ei märgata?

Eks kõik on juhus. Kõik oleneb näiteks sellest, kui väsinud vastuvõtukomisjon on. Kui ikka oled päev otsa noorte inimestega tegelenud ning nad jooksevad mööda ja mööda, siis ei jaksa lõpuks enam jälgida.
Minu endagi sattumine teatrikooli oli juhus. Just sellel ajal miski õnnestus. Mingi ülesanne, mida mulle pakuti. Arvan, et praegu ei saaks ma sisse. Tänapäeva noorte tase on hoopis kõrgem.

Teie olete ise Tartu mees?

Lõunaeestlane. Sündinud Tartus Toomemäel. Minu vanemad olid Tartu õpetajate seminari haridusega algkooliõpetajad. Kuid elu paisati aastal 1940 segamini ja noort abielupaari viis elu hiljem koolist kooli tööle. Kõige kauem olid nad ametis Aakres. Seal möödus ka minu lapsepõlv. Keskkoolis käisin Tartus.

Koolides ikka näiteringides osalesite?

Osalesin küll. Meil oli näitering ja lavale sai toodud näiteks Švartsi “Lumekuninganna” ja mitmeid lätlaste tükke.

Kuidas Teist sai pärast pikka teatrikarjääri Kuusalu valla elanik?

Minul on väga hakkaja abikaasa (Mari Lill – A.V.). Tema organiseerimisel ja otsustusel ehitasime Andineeme suvemaja ümber aasta läbi kasutatavaks koduks. Esialgu jäi veel linnakorter alles, sest minul olid Tallinnas veel lepingulised tööd. Ning Mari oli Draamas. Aga lõpuks otsustasime, et mida me ikka vigurdame: võtame ennast Kuusalu valla kodanikeks ja elame siin. Ja ütlen ausalt: ma ei kahetse, sest elu on siin väga tore.

Teie abikaasa Mari Lill on näitleja ja mängib siiani. Ka tütar Elisabet Reinsalu peab sama ametit. Kas ühel laval olete koos näiteks perekonda mänginud?

Kolmekesi ei ole mänginud. Aga abikaasaga koos küll. Näiteks “Kirsiaias” olime koos. Ja mõnes lastetükis ka. Oli kunagi Iko Marani tükk “Tuline jäätis”. Mina olin mänguelevant ja Mari mängis väikest poissi.

Duo Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm seitsmekümnendatel. 

Ühest fenomenist peab kindlasti veel rääkima. 1970ndatel olite lahutamatu rahvalike laulude esitajate duo koos Kaarel Kilvetiga (1944-2005). Neid lugusid mängiti raadio soovikontserdis ning esitati pidudel. Kuidas laulusoone leidsite? Umbes samal alustasid ka Amor Trio ning siiani tegutsev Kuldne Trio.

Amor Trio laulis 1930ndate salongimuusikat. Kaarel Kilvet ja mina laulsime nõndanimetatud uuemat rahvalaulu.
Esinema hakkasime ühe nn mokaotsast jutu peale. Kaugemalt alates oli kõige taga minu isa. Tema oli suur laulja ja tal oli kaheksa õde-venda. Iga kord, kui tädid ja üks onu meile lastega külla tulid, hakati pidudel ikka laulma.
Jaaniõhtul 1970 olin Kaarli ehk Karla pool, Linnu tee lähedal, tema äia papa Kanteri maja õues. Seal kaskede all siis laulsime. Ja Karla ütles, et kirjuta need lood üles. Puhkuse ajal käisin isa juures, võtsime laulud läbi ning ma kirjutasin sõnad üles. Pärast esitasin need Karlale ette. Ja tema otsus oli: “Hakkame neid esitama”. Tema abikaasa Krista töötas raadios ning ühe saate jaoks tegime hulk lugusid linti. Panime laulude taustale ka mitmesuguseid hääli ehk kanade kaagutamist ja lehmade ammumist.

Kui kaua koos laulsite?

Esimese hooga 1977. aastani. Käisime kahekesi isegi Tartu kirjandusmuuseumis laule otsimas. Paul Ariste kogu näiteks lugesime läbi, et lugusid leida. Suur kuulsus tuli 1973 Noorsooteatri etendusega: “Oh armastus, sa kallis magus mesi”. Karla pani selle koos väikese näitemänguga kokku. Kontserdikutseid tuli väga palju. Lõpuks esinesime koguni kolmel õhtul nädalas. Karla mängis kitarri ja mina trummi. Karla võttis meloodiaid ning mina hoidsin trummiga rütmi, et esinemine metsa ei vajuks. Aga meie hääled sobisid. 1977 lahkusin ma Noorsooteatrist ning esinemised jäid harvaks. Ja eks me väsisime ka. Pikk paus kestis aastani 1994, kui Linnateatris korraldati õhtuid laulvate näitlejatega. Tegime seal ühe kava. Et proovime, kas hääled veel kannavad või krooksume niisama. Sellest sündis aga kaheksa-aastane esinemisaeg. Reisisime isegi Ameerika Ühendriikides, Kanadas ning Austraalias.

Ja nüüd ilmusid omal ajal Eesti raadios salvestatud laulud kahel plaadil nimega “Küll mõni poiss võib ilus olla”.

Kuusalurahva teater teadis, et minul on varsti elunumber 75. Ja siis olid nad omakeskis otsustanud, et kingivad minule duo lauludega plaadi. Meie trupis on aktiivne, teotahteline ja tore inimene Enn Kirsman. Tema avaldas läinud suvel mulle siis plaani, sest CD ümbrisele oli vaja fotosid Karlast ja minust. Ümbrisel on Saunja mehe Aivar Juhansoni joonistatud tore sarž. Ühel plaadil on ka meie esimesed lindistused, kus taustal kanade ja kukkede hääled. Igatahes väga naljakas ja huvitav kuulata.

CV: Tõnu Tamm
• Sündinud 22. novembril 1942 Tartus.
• Õppis aastatel 1961-1965 Tallinna konservatooriumi lavakunstikateedris. Töötas aastatel 1965–1975 Noorsooteatris ning 1975–1976 “Viru” varietees. Oli aastatel 1976–1992 Draamateatris näitleja ja assistent ning 1994–1998 töötas ta Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. 1999–2010 oli Estonias lavastaja assistent.
• Lavastusi: “Ära ole pärdik” 1977, “Endine vunderkind” 1979 ja “Kuri kuningatütar” 1981.
• Osi: Baby John “West Side Story” 1964, Väikevend “Karlsson katuselt” 1967, Arno “Kevade” 1969, Bõstrõi “Inimene ja revolutsioon” 1970, Baxter “Tõotused, tõotused” 1979, Mefiostoteles “Faustike” 1996 ja Kuningas “Saladuslik tsirkus 1997”.
• Tõnu Tamm tegeleb ka maalimisega, tuntud on tema maalid orhideedest.