Keila Rõõmu kaubamaja iseteeninduskassa isikutuvastuslahendus on StrongPoint tarkvara põhine ja Yoti digitaaltuvastuse platvormil. Kui klient soovib osta tubakatooteid, saab ta need kätte Vensafe’i kaubaautomaadist, mis asub iseteeninduskassadest veidi eemal. Osta saavad 29-aastased ja vanemad. Ikka selleks, et alaealised täiskasvanu välimuse tõttu suitsu osta ei saaks. Tallinna Tehnikaülikoolis aga töötab tänavu sügisest rääkiv lift.
Harju Elu proovis koos Keila Tarbijate Ühistu juhatuse esimehe Olev Mälliga kassad ise ära.
Milleks on neid ikkagi tarvis? ”Tubakatooted on müügil kassas ning inimesed, kes neid valivad ja kassapidaja abiga ostavad, tekitavad järjekorra. Robot on küll kallis, kuid lahendab üsna mitu asja,” räägib Mäll.
Kõigepealt vähendab iseteenindus koos näotuvastusega järjekordi. Samuti on automaadid kasulikud kaubandustöötajatele, sest nad ei pea enam sigaretipakke otsides turnima ja ronima. Samas on ka kõik pakid ostja pilgu alt ära, sest automaadist neid ei näe.
Kuidas kassad töötavad? Kõigepealt näitab Mäll iseteenindus-kiirkassa toimimist. “Vajutad ekraanile, saad sarja ette ja valid toote. Valid näiteks ühe paki ja annad seejärel väljatrükitud kviitungi kassapidajale,” teeb ta asja läbi.
Täismees võib olla alaealine
Kaasas saab tasuda ning saadud kassatšekiga läheb ostja paar sammu eemal asuva automaadi juurde. Ribakoodi skaneerides saabki sigaretipaki kätte. Taolised iseteeninduskassad toimivad paljudes kauplustes.
Näotuvastus on aga sootuks uudisasi ning seda pole kusagil mujal Euroopas. “Hea asi, sest aeg-ajalt tuleb ikka ette probleem: kas inimene on alaealine või mitte. Nüüd teeb see süsteem kassapidaja eest eelvaliku ära. Tunnistab ostja pigem nooremaks, kui vanemaks,” räägib Mäll.
Ta toob näitena iseennast. Keilas külas olnud Iirimaa esindajatele süsteemi näidates tunnistas kaamera Olev Mälli alaealiseks.
“Ja nüüd teeme ostu ära. Võtame tubakatoote ja näitame nägu. Vastab, et vanus on kinnitatud. Otsin sarja ning tellin ühe paki. Tasuda saab kas sularahas või kaardiga. Saan tšeki, nagu kassast. Sellega lähen automaadi juurde ning saan soovitud paki kätte,” näitab mees.
Saue kaubakeskuses töötavad aga kiirkassad. Peale sealse kaupluse on need üleval ka Kallaste kaupluses Tabasalus. Seal valid ekraanilt toote, sigaretipakk kukub kaasas liini peale ja seal saab kauba eest tasuda. Samuti on värav, mis pärast ostu ennast kohe avab. “See on keeruline süsteem. Teeme ostu, tasume ja siis võtame tšeki. Ja kui hakkame liikuma, siis peaks värava avama. Aga kui jääb veidi viivitama, lööb värava kinni,” seletab Olev Mäll.
Hei lift, sõida rektori juurde!
Sootuks teine lähenemine näotuvastusele on Mustamäel Tallinna Tehnikaülikoolis. Sealne lift räägib, saab aru jutust ning tuvastab ka lifti astuja.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi teadur Mairo Leier seletab, et see on esimene taoline lift Eestis. Täpsemalt on see firma Kone lift. “Eesmärk on et teha liftisõit inimesele mugavaks ja kiiremaks. Näiteks oleme peagi lisamas läheneva inimese tuvastamise lahenduse, mis aitab kokku hoida lifti ootamisele kuluvat aega,” ütleb Leier.
Kuidas praegune tark näotuvastus töötab? Leier räägib kabiinis, et selle seinal ja laes on kaamerad ja mikrofonid. Kaamera tuvastab lifti tulijad. Häältuvasti aga annab võimaluse liftiga eesti keeles rääkida. “Ütled talle näiteks: Hei lift, sõida viiendale korrusele. Või: Hei lift, mis temperatuur väljas on. Häälega juhtimine aitab näiteks vaegnägijaid või ratastoolis inimestel paremini majades orienteeruda,֊” seletab Leier.
Kas tark lift loeb ja jätab iga inimese näo eraldi mällu? “Reageerib igale tulijale. Kui käite nädal siin majas, siis lift õpib teid tundma. Ja hakkab välja pakkuma korruseid, kus te enamasti käite,” ütleb teadur.
Lisaks teab ka lift, millises ülikooli majas keegi töötab. Näiteks kui Leieri töömajas ütleb tulija: palun rektor Jaak Aaviksoo juurde, teatab lift vastu: rektor Jaak Aaviksoo ei tööta selles majas. Aga kui küsid teed Mairo Leieri juurde, siis teatab häälsüntesaator: ta töötab viiendal korrusel. Kui küsid õue temperatuuri, siis vastatakse: väljas on praegu kriips kaks kraadi. Ehk siis kaks külmakraadi.
Kas taoline tark lift on Euroopas ja maailmas väga erakordne? “Mingil kujul on neid mujalgi tehtud. Patente on võetud näiteks automaatsele lifti kutsumisele. Aga nii , et lifti sees saab nägu ja häält tuvastada ning sellega lifti juhtida, meie teadmiste järgi ei ole,” teab Leier.
Ta lisab, et ülikooli teadlased alustasid targa liftiga tööd jaanuaris. Esimene demoversioon sai tööle mõni nädal tagasi. Teine tark lift pannakse varsti üles Tehnikaülikooli peamajja.
