Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst dr Vahur Valvere. FOTO: erakogu
Oktoober on rinnavähi teadlikkuse kuu ning november meeste tervisekuu. Sellega seoses on oluline tähele panna, millised on vähi ennetamise ja raviga seotud peamised müüdid ning mida räägib nende kohta teadus. Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst dr Vahur Valvere vastab viiele, sagedasele vähiga seotud väitele.
1. Vähk on alati fataalne ehk surmaga lõppev haigus
Vähidiagnoosi tuleb kahtlemata võtta väga tõsiselt, kuid see ei tähenda kindlasti ammu enam surmaotsust. Tegelikkuses on paljud vähivormid tänapäevase meditsiiniga ravitavad, eriti kui neid diagnoositakse varakult (staadium I-II) ning kui puuduvad siirded. Näiteks, mitte-melanoomne nahavähk, eesnäärmevähk ja rinnavähk ning mõned hematoloogilised vähid võivad olla hästi ravitavad ning sageli on võimalik täielik tervistumine.
2. Vähi põhjustajaks on alati stress või negatiivsed mõtted
Palju ringleb iseäranis sotsiaalmeedias arusaama, et stress või negatiivne eluhoiak põhjustab vähi. Tõsi on see, et stress võib küll mõjutada organismi immuunsüsteemi ja hormonaalset tasakaalu ning selle kaudu vähendada organismi vastupanuvõimet, kuid teaduslikult ei ole tõestatud, et stress iseenesest vähki tekitaks. Niisamuti ei ole vähi tekkepõhjuseks negatiivsed mõtted või viha. Vähi tekke põhjusteks on sageli inimese enda elustiili riskifatorid, näiteks suitsetamine, liigne alkohol, ülekaal ja madala füüsiline aktiivsus. Samuti mängivad rolli pärilikkus, keskkonnategurid, viirushaigused ja kiirgus, mis sageli omavahel kombineeruvad.
3. Vähki avastatakse sümptomite või kaebuste järgi
Üldjuhul usutakse, et kui tunned ennast hästi või oled terve, siis vähk on välistatud. Kahjuks võivad vähi varajased staadiumid olla täiesti kaebuste vabad ning otseselt mingit valu ega ebamugavust inimene ei pruugi tunda. Näiteks mitmed vähivormid nagu soole- või maksavähk võivad areneda täiesti sümptomiteta. Seda enam on sõeluuringutes osalemine ja arsti regulaarne kontroll väga oluline.
4. Toitumine võib vähi tekke täielikult ära hoida või vähi välja ravida
Arvatakse, et kindlad dieedid või supertoidud võivad vähi ära hoida või välja ravida. Tõepoolest, tervislik ja mitmekülgne toitumine ning liikumine vähendavad vähi tekke riski, aga ei taga täielikku kaitset ega võimalda üksi vähist terveneda. Vähi ravi vajab alati meditsiinilist sekkumist (kirurgia, kiiritus, keemiaravi, hormoonravi, sihtmärkravi ja immuunravi) ja sageli on erinevaid ravimeetodeid vajalik omavahel kombineerida. Tervislik toitumine ja mõõdukas füüsiline aktiivsus tulevad ravi edukusele ja elukvaliteedi paranemisele aga kindlasti kaasa. Eksootilised eridieedid võivad aga vastupidiselt organismi nõrgestada ja ravitulemust halvendada.
5. Vähi ravi tähendab alati ka raskesti talutavat keemiaravi
Levib arusaam, et vähi diagnoos tähendab alati ka keemiaravi, mis on sageli väga raskesti talutav. Tegelikkuses sõltub ravi vähi tüübist, haiguse staadiumist ja patsiendi üldseisundist. Mõnikord piisab vaid ka kirurgiast, kiiritusravist või sihtmärkravist. Keemiaravi ei ole universaalne lahendus vähiravis, aga ka selle ravimeetodi taluvus on kaasajal olulisel paranenud.
Rohkem infot saab otsida ennetuse, riskikäitumise, vähitõrje ja toetuse kohta nii Eesti Vähiliidult, Vähipatsientide ja nende lähedaste lehelt Onkoloogika kui ka Roche Eesti loodud TarkPatsient veebist.
