Kodukana on kaugelt kõige arvukam linnuliik meie planeedil ning nad on ka üheks enim uuritud loomaliigiks. Tegemist on vägagi intelligentsete ja sotsiaalsete loomadega. Kuna nad on toidutootmises kõige enam kasvatatavad linnud, on kanade heaolu sageli problemaatiline. Täna vaatame lähemalt, kuidas munaleti ees nende tarkade lindude paremaid elutingimusi toetada.
Kanad teevad vahet oma liigikaaslastel ja teavad oma kohta grupihierarhias. Nad suhtlevad erinevate häälitsuste abil ja moodustavad sõprussuhteid. On näidatud, et kanad mõistavad objekti jäävust. See on mõiste arengupsühholoogiast, mis tähendab, et kui näidata uuritavale mingit objekti ning see siis ära kaob, mõistavad kognitiivselt kõrgemalt arenenud loomad, et ese peab ikkagi kusagil alles olema ja hakkavad seda otsima. Inimlastel areneb see võime umbes 3 aasta vanuselt.
Kanade vajadused
Oma füüsilise keskkonna osas on kanadel liigiomaduste tõttu mitmeid vajadusi. Neile on oluline pinnases nokkida ja kraapida. Kanade metsikud eellased veedavad toitu otsides 61% oma ajast ja kodukanad otsivad toitu isegi siis, kui neile on täissööt ette pandud. Samuti eelistavad kanad kasutada munemiseks näiteks õlgedest pesasid, mille nad ise oma keha ja jalgadega valmis seavad ning veel nokaga sätivad. Enda keha puhastamiseks võtavad kanad nn liivavanne. Käitumisuuringud on näidanud, et kanad on kõrgelt motiveeritud sellisele materjalile ligi pääsema. Õhtu saabudes hüppavad kanad meelsasti kõrgemale pinnale nagu puuoks või õrs. Nende jalad on kohastunud tugevalt õrrest kinni hoidma isegi, kui lind on uinunud.
Kanade elutingimustest annab muna peal olev tempel
Loomasõbralik tarbija teab, et munakanade heaolule saab kaasa aidata ostes puurivabade kanade mune puurikanade omade asemel. Puurivabade kanade munal on templi esimene number 0, 1 või 2, mis tähistavad vastavalt mahepidamisel kana muna (0); vabapidamisel kana muna (1) ja õrrekana (2) muna. Puurikanade munade tempel algab numbriga 3.
Kui palju erineb kanade elu erinevates pidamistingimustes?
Puurikanad ehk kood algab 3-ga
Puurikanad on sunnitud osa oma elust veetma puurides, kus igal kanal on750 cm2 ruumi ehk umbes A4 paberilehe suurune traatpõrandaga ala. Kusjuures osa sellest alast ei ole kõrgem kui 20 cm ning ühes puuris on mitukümmend lindu. Stressirikkas keskkonnas kipuvad nad üksteist liialt nokkima ning esineb sulgede kaotust, luumurde, surma ja kannibalismi. 2012. aastast alates on Euroopa Liidus keelatud täiesti tühjad puurid ning neis peab olema pesa, kuid praktiline tulemus kanade heaolule on pea olematu, sest iga kana kohta on endiselt liialt vähe ruumi, et tegeleda loomuomase liikumise ja käitumisega. Üheainsa pesakasti olemasolu võib samuti olukorda hoopiski halvendada, kuna dominatsemad isendid tõrjuvad sageli nõrgemad pesast eemale.
Selleks, et vältida suuremate vigastuste tekkimist, kärbitakse tibude nokkasid, mis on piinarikas protseduur, sest nokk sisaldab palju närve. Suurtootmises ei ole piisavalt töötajaid loomade igapäevaseks jälgimiseks ja arstiabi lindudele ei võimaldata. Umbes 1,5 aastaselt, kui munemisvõime on langenud, hukatakse kõik linnud, et nad uute tööstusliku tootmise ohvritega asendada. Kusjuures kõikide isaste tibude elu lõpetatakse juba esimesel elupäeval, sest neist munatootjaid ei ole.
Õrrekanad ehk koodi alguses on 2
Õrrekanade elutingimused on märkimisväärselt paremad, sest puurid on lahtised ja neil on võimalus hoones eri tasapindade vahel ringi liikuda ja ka põrandal siblida. Igal kanal on natuke rohkem ruumi: lubatud on 9 kana 1 m2 kohta. Seitsme kana kohta peab olema vähemalt üks pesa, mis annab parema võimaluse pesal muneda. Puurivabadel kanadel on ligipääs õrrele ja allapanule, milles kraapida ja nokkida nagu kanadel kombeks.
Vabalt peetavad kanad ehk kood algusega “1”
Õrrekanadest veel samm edasi on vabalt peetavad kanad, kellel on ligipääs kiskjate eest kaitstud välialale. Nii on kanadel võimalus tunda päikese soojust, hingata värsket õhku ja nokkida looduslikul pinnasel.
Kood algusega “0” ehk õnnelikud kanad
Veelgi eetilisemad on mahepõllumajanduslikud linnukasvatused, kus esikohal on kanade heaolu, mitte võimalikult suur munatoodang. Siin on kanadel võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Kuna mahepõllumajanduslik taimekasvatus on linnukasvatusega alustamise eeltingimuseks, siis tavaliselt toodetakse lindude sööt kohapeal. Lubatud ei ole nokkade kärpimine, mida intensiivsemate tootmisviiside korral tihti tehakse, lootes vältida lindude poolt üksteise vigastamist.
Koodid on samad terves Euroopa Liidus
Tänu EL-is kehtiva ühtse munade märgistuse järgi saad teha loomasõbraliku valiku ka teistes riikides. Vältides puurikanade munade (nr 3) ostmist ja eelistades muid tootmisviise (nr 2, 1 või 0) annad oma panuse selleks, et kasvaks nõudlus munade järgi, mille muneja ei ole pidanud kannatama kitsas puuris ja need intelligentsed linnud saaksid elada väärilist elu.
Rohkem infot loomade heaolust ja sellest, kuidas neid aidata, leid meie kodulehelt Nähtamatud Loomad.