Tallinnas on viis ametlikku suvituskohta – Pirita, Kakumäe, Pikakari, Stroomi ja Harku järve rand, nende kõigi lähedal on promenaadid ja terviserajad.
Ka Tallinna lähiümbruses on neid palju, populaarseimaks peetakse Vääna-Jõesuu, Kaberneeme ja Klooga randa. Ent on veel hulk vähem tuntud supluskohti.
Aegna rand
Aegna rand on veel paljudel avastamata Tallinna kesklinna piirkonda kuuluv pärl. Suvehooajal on Aegna ja mandri vahel regulaarne laevaühendus. Liini teenindab kiirlaev Vegtind, mis mahutab kuni 100 reisijat ning 30 jalgratast. Saarele saabudes on võimalik jalgratas ka rentida. Reis kestab umbes tunni. Laev väljub Linnahalli juurest Patarei sadamast.
Ka Viimsist saab laevaga Liisa Aegna saarele ja seda vaid üheksa minutiga. Külalisi peab sõiduks olema küll vähemalt kümme, laeval on kohti 30. Soovijatele pakutakse saarel ka giiditeenust, toitlustust ja öömaja.
Harku järve rand
Kunagi Loodjärveks hüütud Harku rand on Tallinna ainuke ametlik järverand (mis tähendab ka rannavalvet), kus vesi juba varakult soojaks läheb. Rannas on välibassein, riietuskabiinid, dušš, laste mänguväljakud ja pallimänguväljakud. Ranna vahetus läheduses on tasuta auto- ja jalgrattaparkla.
Kaberneeme rand
Kaberneeme rand asub 30 km kaugusel Tallinnast. Ranna eripära on kivine merepõhi. Mitme kilomeetri pikkune liivariba on kitsas. Ranna kõrval on lõkkekohad ja telkimisala. Siin on jahisadam, kus saab veesuusatada või veelauaga sõita. Siit saab ka infot ekskursioonide kohta Kolga lahe saartele (Koipsi, Rohusi, Umbla või Rammu), kuhu pääseb kas rendipaadiga või kanuuga matkates.
Lõkkekoht asub ranna parkla lähedal, mille kõrval on järv.
Kakumäe rand
Kakumäe rand asub Tallinna Haabersti linnaosas. Suvituskoha muudab eriliseks puhtaim vesi ja suure rahvahulga puudumine. Rannas on jalgpalli- ja võrkpalliväljakud, samuti surfamise rendipunkt. Läheduses on ka mänguväljak korvpalli mängimiseks. Suvel müüakse siin jäätist ja karastusjooke.
Siin on korralikud laste mänguväljakud, kiiged ja väike ronimismaja. Jalakäijate spordiraja kõrval on veel üks mänguväljak.
Ranna juures on mitu tasuta parklat, mis on valveta. Nende kõrval asuvad kuivkäimlad. Läheduses on väike park, kus saab jalutada.
Klooga rand
Klooga ranna kilomeetrite pikkust liivaranda ääristab maa poolt männimets, ühele poole jääb Pakri ja teisele poole Lohusalu poolsaar. Klooga rand hakkas populaarsust koguma juba 19. sajandi lõpus, tippaeg saabus aga nõukogude perioodi lõpus, sest 1960. aastal pikendati siia raudtee ja perroon rajati peaaegu randa. Parimatel päevadel saabus siia tihti elektrironge, millel oli kümme või rohkem vagunit. Hiilgeajad on möödas ja praegu käib vaid kolm rongi päevas. Siiski saab siia ka Tallinna–Paldiski rongiga, kui väljuda Klooga-Aedlinna peatuses ja jalutada läbi metsa neli kilomeetrit, mööda Klooga koonduslaagri ohvrite mälestusmärgist.
Rand jäi 1990. aastatel unarusse, kuid tänavu hakati seda korda tegema, rajati laudteid, mängu- ja spordiväljakuid, tualette jne. Ka kohalikud on jõudumööda rannas koristustalguid teinud, paigaldanud riietuskabiinid ning loonud võimalusi tegeleda rannaspordiga.
Laulasmaa rand
Laulasmaa rand ei jää Kloogast kaugele, Tallinnast on sinna u 40 km, kui Keila-Joast mööda sõita. Lahepere lahe ääres asuv suvituskoht on nime saanud jala all „laulva“ liiva järgi. Männimetsaga ümbritsetud valge liivaga rand on populaarne ujumis- ja päevitamiskoht.
Olemas on palliplatsid, lähedal asuvast Laulasmaa spaast saab laenutada rannatarbeid. Surfikool pakub koolitusi, tegutseb ka rannabaar.
Leesi rand
Leesi rand oma liivaluidetega on nn metsik rand, kus on vähem rahvast. Asub Tallinnast u 65 km kaugusel ida pool, Juminda poolsaarel. Kõrvalt, Kolga-Aabla kalurikülast leiab kaks kodurestorani.
Loksa rand
Hästi hooldatud Loksa liivarand asub samanimelises linnas, Tallinnast 68 km kaugusel. Siin saab ka piknikku pidada. Rannas on mitu spordiväljakut, sealhulgas võrkpall ja minijalgpall. Lähedal on korvpalliväljak.
Muraste rand
Muraste rand asub Tallinnast 20 km autosõidu kaugusel mööda Rannamõisa teed. Ka see on nn metsik rand, kus taristut pole. Kohati on siin kivine. Ranna juures pole korralikku parkimist.
Lähim kauplus asub Rannamõisa teel.
Männiku järve rand
Tallinnast Saku poole sõites jääb vasakut kätt Männiku järv. See on piklik veekogu, mis asub osaliselt Nõmme linnaosa piirides. Edasi Saku poole sõites on mõne kilomeetri pärast paremal pool teed näha väiksem veesilm, Valdeku järv. Tegemist on endise liivakarjääriga, kus nüüd on 6,4 hektari suurune järv. Samas tegutseb veelauapark ehk wake-park. Tegu on mitteametliku supluskohaga, mida küll üritati ametlikuks teha, aga see pole õnnestunud. Siin käivad paljud ka oma neljajalgsete sõpradega.
Pikakari rand
Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel asuvat Pikakari randa iseloomustab kiiresti sügavaks minev vesi. Tegu on ametliku rannaga, kus on WC-d ja dušš. Siin saab ka piknikku pidada, lähedal on mitu lõkkeplatsi, lauad ja pingid. Rannas on võrkpalli- ja jalgpalliväljakud. Ligiduses asub Paljassaare looduskaitseala, kus saab jalutada ja linde jälgida. Vaadet vanalinnale saab imetleda merre ulatuvalt muulilt, kus on ka pingid.
Reisisadama läheduse ja tiheda mereliikluse tõttu tekivad siin tihti suured lained. Lastele on küll kiiged, aga rand pole pisikestele suurte lainete tõttu kõige sobivam.
Balti jaamast läheb Pikakari randa buss number 59. Ranna lähedal on kaks valveta parklat, üks tasuline ja teine tasuta.
Pirita rand
Pirita rand on Tallinna populaarseim, kahekilomeetrine rand, kuhu võib koguneda kümneid tuhandeid inimesi.
Ümbritsevas metsapargis on spordirajad ja -varustus, ka lastele on palju mänguväljakuid. Rannas on jalgpalli- ja võrkpalliväljakud, samuti minigolf.
Siin on arvukalt kohvikuid ja poode. Pirita jõelt saab laenutada paadi. Mööda merre minevat kivimuuli saab ka jalutada ja Tallinna panoraami imetleda.
Kesklinnast jõuab siia bussiga veerand tunniga. Ranna piirkonnas on mitu parklat, mis on suvel kõik tasulised.
Salmistu rand
Salmistul on vaikne ja maaliline liivarand, mis asub Tallinnast 45 km kaugusel ida suunas. Hiljuti tehti siin liivariba laiemaks ja eemaldati rohukamar. Enamasti on siin vähe rahvast.
Stroomi rand
Stroomi rand (Pelgurand) asub Põhja-Tallinnas ja ulatub Kopli pargist Rocca al Mare promenaadi alguseni. Palavate ilmadega on siin väga rahvarohke. Ranna kõrval on park, kus on pikniku- ja spordiplatsid ning laste mänguväljakud. Hooajal töötab siin lasteautode laenutus. Pargis on toitlustuspunktid, rannahoones on restoran ja inventari rent.
Väike rannalõik promenaadi pool on mõeldud lemmikloomadega inimestele, ranna keskel on need keelatud. Suur tasuta Stroomi ranna parkla asub Lahepea tänava lõpus. Samuti saab parkida peasissepääsu lähedale.
Tabasalu rand
Tabasalu randa jõuab vabaõhumuuseumist mööda sõites kümne minutiga. Ranna juurest saab alguse matkarada. Mere äärde jõudmiseks tuleb pärast peaväravat pöörata lõkkekoha juurest paremale ja trepist alla minna.
Rannaala on väike ja meri madal. Olemas on võrkpalliväljak, pingid ja üks riietuskabiin.
Valkla rand
Valkla rand on vaiksem supluskoht, mis asub Tallinnast 40 km kaugusel, Salmistu ranna lähedal. Siin saab laenutada SUP-i ehk aerusurfilaudu ja supata. Varustuses on ka aer ja päästevest.
Korraga saab laenutada kuni viis lauda, mille kasutamist õpetab instruktor enne vette minekut.
Lähedal on Valkla rannarestoran.
Vääna-Jõesuu rand
Vääna-Jõesuu on populaarne liivarand u 25 km ehk pooletunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. Palavatel päevadel külastab seda mitu tuhat inimest.
Suplusala on poidega piiratud ja seal on sügavust kuni 1,8 meetrit. Vesi läheb aeglaselt sügavaks, aga läänetuulega tekivad siin murdlained. Rannas on riietuskabiinid, prügikastid ja kuivkäimlad.
Puhkeala ja metsavööndit haldab RMK. Siin on ka lõkkekohad, kus on lauad ja pingid, samuti telkimisala.
Rannas on võrkpalliväljak ja korvpalliplats. Lastele spetsiaalseid atraktsioone pole. Suviti tegutseb siin kohvik, aga toitu saab osta ka bussipeatuse juurest poest.
Mööda mereranda jalutades jõuab ranna kohal kõrguvale Türisalu pangale, kust saab vaadet imetleda.
Allikad visitharju.ee, puhkaeestis.ee, triptoestonia.com, Wikipedia.
Tallinnas tuvastati esimesed sinivetikad
• Terviseamet tuvastas esmaspäeval Pirita ranna veeproovist sinivetikate mõõduka õitsemise, vähesel määral leidus ka potentsiaalselt toksilisi liike.
• Kui vesi on muutunud silmaga nähtavate helveste tõttu kollakasroheliseks, kalda äär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikaga.
• Terviseamet soovitab lähiajal randades tähelepanelik olla ning pärast suplust ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta.
• Kindlasti tuleks jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest pärast sinivetikatega vees ujumist.
• Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripi omadega, mürgituskahtluse puhul tuleks pöörduda perearsti poole või helistada infoliinile 16 662. Suplusvee kvaliteedi kohta leiab infot vtiav.sm.ee.