9. juunil toimuvad järjekordsed europarlamendi valimised. Eestis on kandideerimas 71 kandidaati, esindatud on kõik erakonnad, lisaks viis üksikkandidaati. Oma seisukohtade tutvustamiseks esitas Harju Elu erakondade esindajaile ühe küsimuse: milline on olulisim sõnum, mille tahate Eestist Euroopasse viia?
Nr 102, Martin Helme (EKRE)
Iga riik peab oma asju otsustama ise
Meie erakond on ainus erakond Eestis, mis ei vaata Brüsseli poole kui ülemustele, vaid saab aru, et Eesti eest tuleb võidelda ka euroliidus. Ei mingit lömitavat või pugejalikku lipitsemist euro-
ametnikega, vaid Eesti ja eestlaste huvide eest jalgade trampimine – see on see, mida vaja on.
Meie põhisõnumid valimistel on tegelikult samad, mis on meie eurodebatti pikalt saatnud. Eesti suveräänsus ei ole sõnakõlks, vaid midagi, mille sisse mahub meie valijate õigus ise otsustada, kas tahame massiimmigratsiooni või mitte; kas lepime roheterroriga, mis maksustab meilt käest ära autod ja muudab elektri nii kalliks, et soe tuba ja pesu pesemine on võimatud; kas me seisame jätkuvalt vaba ühiskonna eest või lepime Brüsselist ette kirjutatud tsensuuriga ehk keelustame nn vihakõne, st kõne, mis ajab vihale võimulolijad.
Meie sõnum neil valimistel on selge: iga riik peab saama oma asju otsustada ise. Kui ühiselt otsustamine ei ole võimalik, siis mitte ei tule kaotada ära veto, vaid tuleb jätta poliitika tegemine liikmesriikide endi kätte. Oleme juba ületanud kriitilise piiri, kust maalt Brüssel on enda kätte kaaperdanud võimu, mida talle ei ole ette nähtud ei aluslepingutes ega ka mitte demokraatlikel valimistel. Otsustusõigust tuleb Brüsselist liikmesriikidesse ehk Eestisse tagasi võtta ja selle eest tuleb võidelda nii Eestis kui kogu Euroopas laiemalt.
Nr 113, Margus Tsahkna (Eesti 200)
Euroopa peab investeerima kordades rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse
Eesti 200 on pika plaani erakond. Meil on pikk plaan Eestile ja meil on pikk plaan Euroopale. Meie programm seisab kolmel alusel – eestimeelsus, uuendusmeelsus ja liberaalsus. Euroopa vajab neid kõiki, et tõsta oma globaalset mõju, tugevdada kaitsevõimet ning tagada isikuvabaduste ja demokraatlike väärtuste läbi see heaolu tase, mis Euroopas on.
Julgeolek on nende valimiste teema number üks. Meie tulevikuplaanid sõltuvad eelkõige sellest, kas Venemaa kaotab selle sõja, mille ta on vallandanud koos kõigi oma õudustega, või ta võidab. Sel juhul tuleb sõda Euroopasse ning seda me ei taha. Seepärast tuleb tegutseda täna, toetades ukrainlasi, ehitades samas tugevamat Euroopat.
Euroopa peab investeerima kordades rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse. Selleks tuleb arendada kaitsetööstust ja viia ellu Euroopa Liidu kaitsevõlakirjade algatus, mille tulemusel investeeritakse 100 miljardit eurot Euroopa sõjalise kaitse arendamiseks.
Euroopa Liit peab võtma kasutusele Vene külmutatud varad, mida Euroopas on 300 miljardit eurot. Sama oluline on Euroopa Liidu laienemine. Euroopas ei tohi eksisteerida enam halle tsoone, neutraalsuspoliitika Venemaa naabruses on rohelise tule näitamine Putini agressioonile.
Nr 122, Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid)
Täna on Euroopas prioriteediks julgeolek
1. mail möödus 20 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Eesti astus Euroopa Liitu ja NATO-sse, et jääda vabaks, saada õiglasemaks ning tagada oma julgeolek. On hea teada, et Eesti inimeste toetus Euroopa Liidule on jätkuvalt kõrge. See näitab, et valikuga ollakse rahul ning Euroopa Liit ega NATO ei ole meid alt vedanud.
Nendel Euroopa Parlamendi valimistel on sotsiaaldemokraatide loosungiks – vabadus, õiglus, julgeolek.
Täna valatakse verd Ukrainas, kus vabadust rünnatakse relvaga. Me soovime elada vabade inimestena vabal maal. Selleks tuleb meeles pidada, et vabadus ja demokraatia ei ole iseenesestmõistetavad. Nende eest tuleb seista iga päev – Euroopa Parlamendis, riigikogus, kohalikus kogukonnas.
Õiglus peab toimima nii inimeste kui ka riikide vahel. Oleme näinud, et võimu ükskõiksus kõige haavatavamate vastu teeb neist kerge saagi populistidele ja äärmusideoloogiatele. Võim ei tohi suhtuda inimestesse ülbelt ja üleolevalt – olgu see poliitikate kujundamisel või toetuste jagamisel.
Täna on Euroopa prioriteediks julgeolek ja Eestist on saanud üks selle eestkõnelejatest. Meie sõnum on selge – Ukraina peab võitma ja kogu Euroopa peab olema sõjaliselt võimekam, ka meie ise.
Nr 131, Riho Terras (Isamaa)
Tuleb teha kõik Ukraina võidu heaks
Euroopa Liit ja läänemaailm laiemalt pole teinud piisavalt, et tagada Ukraina võit ja Venemaa kaotus. Tegevusetuse tulemus on Venemaa ja tema liitlaste kasvav mõjuvõim maailmas ning sellega kaasnev ebastabiilsus geopoliitikas. Need arengud pole Eesti ega ka laiemalt Euroopa Liidu huvides. See tähendab, et lisaks üleliidulistele ponnistustele ja kokkulepetele peab ka Eesti astuma otsustavamaid samme julgeoleku tugevdamisel ja hankima viivitamata kaitseväe juhataja nõudele vastavad laskemoonavarud.
Ukraina sõja mõjud ei piirdu üksnes närvilise õhkkonnaga Ida-Euroopas, vaid seda tajuvad kõik Euroopa Liidu riigid. Venemaa ja tema liitlased õhutavad lisaks enda lähiriikidele ebastabiilsust ka teistes regioonides Lähis-Idast Aafrikani ning selle tulemusel suureneb ebaseadusliku sisserände surve Euroopa Liidu piiridele. Piirid tuleb saada pidama ning kõik ebaseaduslikult neid ületavad migrandid saata tagasi lähteriikidesse.
Seisan Euroopas ka selle eest, et Euroopa konkurentsivõime ei kannataks plaanimajandusliku rohepoliitika õhinas!
Nr 140, Urmas Paet (Reformierakond)
Olulisim on kaitsevõime tugevdamine
Euroopa lähiaja peaeesmärk on kaitsevõime kiire tugevdamine. Euroopa Parlament mängib Euroopa asjade kujundamisel järjest suuremat sisulist rolli. Ja nii Eesti kui Euroopa jaoks on praegu ja lähiaastatel kõige olulisem julgeoleku ja kaitsevõime kiire ning igakülgne tugevdamine. See on praegust rahvusvahelist olukorda arvestades kõige olulisem.
Paraku on eksinud need, kes arvasid, et Venemaa kogu energia ja ressurss kulub sõjapidamisele Ukrainas ja talle ei jää muudeks sigadusteks aega. Tegelik elu on teistsugune. Venemaa on jätkuvalt võimeline pidama ka hübriidsõda ja kasutama erinevaid survevahendeid Euroopa riikide vastu. Euroopa peab seetõttu olema jätkuvalt löögivalmis ja valvas kõigi nende sammude suhtes, millega Venemaa võib Euroopa elukeskkonda mõjutada. Eriti tähelepanelik tuleb olla praegusel Euroopa Parlamendi valimiste eelsel ajal, sest senisest venesõbralikum valimistulemus hakkab reaalselt mõjutama ka Euroopa julgeolekupilti. Ukraina vajab jätkuvalt väga suurt abi, sealhulgas sõjalist abi, et agressorriigil, Venemaal, ei läheks korda Ukrainas ja mujalgi Euroopas oma eesmärke saavutada. Selleks on aga vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide selgeid ja põhimõttekindlaid otsuseid.
Nr 149, Mihhail Kõlvart (Keskerakond)
Toetan Euroopa ühise armee loomist
Euroopa Parlamendi valimiste kandvaks teemaks on välis- ja julgeolekupoliitilised eesmärgid, mille puhul peame hoidma fookuses Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva jõukuse kasvu tagamise. Toetan Euroopa Liidu kaitsevõime kiiret arendamist ja ühise Euroopa armee loomist.
Piiririigina peame leidma tasakaalu julgeolekupoliitika ühehäälsuse põhimõtte ja kiire reageerimisvõime vahel. Samuti tuleb seada ambitsioonikad eesmärgid, mis tagavad jätkusuutliku majandusarengu, meie põllumajandussektori elujõulisuse ja vähendavad liigset bürokraatiat. Peame töötama selle nimel, et meie kohalikele omavalitsustele oleks rakendatav otsene Euroopa Liidu rahastamine – mitte läbi riigi. See aitaks tõsta elanike heaolu, arvestades just kohalikke arenguvajadusi, mitte ei toetaks poliitilisi ambitsioone.
Samuti on oluline miinimumsissetuleku raamistiku kehtestamine ja ettevõtete ülemäärase kasumi maksustamine Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi otsuste vastuvõtmise igal tasandil pean oluliseks julget Eesti huvide eest seismist ja iga liikmesriigi võrdset kaalu otsuste vastuvõtmisel.
Nr 158, Lavly Perling (Parempoolsed)
Meie sõnum on vabadus
Vabadused Euroopas ja Eestis on löögi all. Ometi on vabadus kõrgeim hüve, mida kaitsta, et tulevik Eestile ja Euroopale oleks parem.
Vabadus igal riigil määrata ise oma julgeolekugarantiid, üksikisikuna otsustada ise oma elu ja tegevuste üle, ettevõtjana luua vaba majanduse tingimustes väärtust, selle eest tuleb Euroopas seista, hakates vastu agressorile, bürokraatia vohamisele, riigi liigsele sekkumisele, vaba turu piiramisele.
Pärast pikka õiguskarjääri on omamoodi kohustus rakendada see teadmine ja kogemus vabaduste kaitse ette, et Euroopast tulevad reeglid oleksid kohased just meie õigus- ja kultuuriruumile, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime ei saaks kahjustatud hoolimatuse või rumaluse tõttu.
Oluline on seista selle eest, et meil siin Eestis oleks euroopalik väärtusruum ning samas võimekus, tahe ja vabadus hoida väärtusena alles just meile ainuomast, et Eesti huvid Euroopas ja Euroopa huvid maailmas oleks kaitstud.
