Praegusel nutiajastul on tavaline, et igaühel on oma enda nutitelefon taskus või parasjagu sõrmede vahel. Pahatihti ei pane tähelegi, kui oled jälle liiga pikalt telefoni ekraani taha asjatult uurima jäänud.

Miski nagu vägisi hoiaks silmi ekraanil ega lase telefoni käest panna. Isegi, kui telefoni kõrvale panemine õnnestub, köidab mõne aja pärast helin uuest teavitusest tähelepanu, käsi haarab telefoni järele ja nii oledki kinni jäänud ühte suurde nõiaring. Telefoni nokkimise harjumuse tõttu võib kaduma minna väga suur osa päevast.

Uuringute kohaselt surfab keskmine inimene iga päev 6 tundi ja 58 minutit internetis. See on rohkem kui 40% inimese ärkveloleku ajast, eeldades muidugi, et inimene magab 8 tundi päevas. Kuigi need numbrid tunduvad esmapilgul uskumatud ja kauged, on sotsiaalmeedia ja nutivahendite liigkasutamine suureks probleemiks paljudele. Milles on siis asi, et me ei suuda oma telefone käest panna ja oleme ekraani ette otsekui kleebitud?

Selgituse leidmiseks peame laskuma närviraku tasandile. Neuronite poolt toodetud virgatsaine dopamiin mängib meie elus väga olulist rolli. Dopamiini nimetatakse õnnehormooniks, sest selle vallandumisel tunneb inimene naudingut ja õnnetunnet, mis võib teatud juhtudel olla sõltuvust tekitav. Samuti on see seotud motiveeritud tegevustega, milleks on lisaks söömisele, joomisele ja seksuaalkäitumisele ka meeldiv sotsiaalne suhtlus ja uute teadmiste ammutamine.

Keskmine inimene veedab iga päev 6 tundi ja 58 minutit internetis. See on rohkem kui 40% inimese ärkveloleku ajast, kui inimene magab 8 tundi päevas.

Sotsiaalmeedia, kus enamik meist oma aega telefoni kasutades veedab, ongi just loodud selleks, et me saaksime võimalikult kiirelt ja mugavalt teistega suhelda ning ühtlasi laetakse meile seal lühivideote ja postituste näol väga lühikese aja jooksul väga palju uut infot peale. Mõlema tegevusega tõuseb meie kehas dopamiini tase, mis tekitab meis heaolutunde ja selle tunde säilitamiseks jätkame oma nutiseadme silitamist.

Mõne aja möödudes võib meil aga dopamiini suhtes välja kujuneda tolerantsus. See tähendab, et sama mõnutunde saavutamiseks vajame me nüüd rohkem stimulatsiooni ja seetõttu veedame ka rohkem aega telefoni näppides. Telefoni kasutamine võib tihti endale tähelepanemata muutuda mõttetuks ekraani jõllitamiseks ja kui ise endale piiranguid ei seata, võib probleem ajaga süveneda. Huvipärast võid sinagi mõne äpiga enda päevast ekraaniaja pikkust mõõta. Kas tulemused tulid ootuspärased?