Statistikaameti aastail 2019–2021 tehtud ajakasutuse uuringust selgub, et Eesti inimestel on ööpäevas vaba aja tegevusteks aega keskmiselt 5 tundi ja 44 minutit. Mida sellega tehakse?

Kord kümne aasta jooksul korraldatav uuring näitab, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on inimestel tulnud päeva kolmveerand tundi vaba aega juurde. Seejuures on naistel on vaba aja tegevustele aega 23 minutit päevas vähem.

„Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“,“ selgitab statistikaameti projektijuht Evelin Kivilo-Paas ameti kodulehel.

Lemmiktegevus – ekraanide vaatamine ja trenn

Ajakasutuse andmed näitavad, et vaba aja tegevustele pühendavad inimesed pühapäeviti üle poolteise tunni rohkem aega kui argipäeviti. „Nädalavahetustel on inimestel rohkem mahti tegeleda oma hobidega, nautida kultuuri või lõõgastuda kodus diivanil televiisori ees,“ ütleb Kivilo-Paas.

Eesti inimeste, nii meeste kui naiste, kõige populaarsem vaba aja tegevus on teleri ja videote vaatamine ja nii on see juba 20 aastat. Keskeltläbi vaatab Eesti inimene päevas 1 tunni ja 51 minutit telerit. Mehed vaatavad videoid naistest päevas keskmiselt 11 minutit kauem ja vanuserühmadest on telerivaatamise liidrid 65+ vanuses mehed, kes veedavad päevas teleri ees 3 tundi ja 40 minutit.

Kõige vähem vaatavad telerit 10–14-aastased – 1 tund ja 16 minutit päevas. Uuringust selgub veel, et pühapäeviti istuvad inimesed ekraani ees üle poole tunni kauem kui tööpäevadel. Õnneks on teisel kohal trenni tegemine ning võrreldes 20 aasta taguse ajaga pühendavad Eesti inimesed sellele poole rohkem aega.

Kõikide nädalapäevade peale jagatuna tehakse trenni päevas keskmiselt 40 minutit. Kõige aktiivsemalt liigutavad end 10–14-aastased lapsed, kes treenivad päevas 61 minutit. Kui muudes eluetappides on treeningkoormus naistel ja meestel üsna samasugune, siis suuremad erisused tulevad sisse vanusegrupis 15–24, kus mehed pühendavad treeningutele keskmiselt 17 minutit päevas rohkem kui naised. Naiste kasuks pöördub kaalukauss aga vanemas eas, mil nad tegelevad kehakultuuriga päevas 12 minutit meestest kauem.

Naised suhtlevad rohkem

„Naised on vabal ajal mõnevõrra suuremad suhtlejad kui mehed. Meestel kulub suhtlemisele keskmiselt 34 minutit päevas ja naistel 40 minutit. Selle sisse on arvestatud nii igapäevane suhtlus pere ja sõpradega, kui ka suhtlemine kirja ja telefoni teel ning sotsiaalmeedias veedetud aeg,“ ütleb Evelin Kivilo- Paas.

Kõige vähem suhtlevad 10–14-aastased (39 minutit päevas) – poisid 17 minutit ja tüdrukud 59 minutit. Aja möödudes see vahe tasandub, kuid küpsemas eas ehk vanuserühmas 65+ tekivad taas suuremad käärid naiste ja meeste suhtlemisaktiivsuses – mehed 24 minutit ja naised 41 minutit päevas.

Loetakse pool tundi päevas

Keskmiselt loevad Eesti inimesed päevas raamatuid ja ajalehti- ajakirju pisut üle poole tunni. Naised on mõnevõrra agaramad lugejad kui mehed. Tüdrukud vanuserühmas 10–14 loevad Kivilo-Paasi sõnul poistest lausa 4,5 korda rohkem.

Hinda tõuseb lugemine vanemas eas, 65+ vanuserühmas loevad inimesed 54 minutit päevas. Kõige vähem loevad 15–24-aastased, kes pühendavad sellele 14 minutit päevas, ent see-eest kulutavad oma aega arvutis kõige rohkem – 52 minutit päevas. Vanuseks 65+ on see aeg aga kahanenud 12 minutini päevas. Mehed eelistavad veeta arvutis oma vaba aega kaks korda kauem kui naised.

Mängitakse rohkem kui varem

Puhast mänguaega on inimesed hakanud üha rohkem väärtustama ning võrreldes 20 aasta taguse ajaga mängivad Eesti inimesed keskmiselt 15 minutit päevas kauem. Mängude arvestusse lähevad nii arvutimängud, seltskonna- ja lauamängud, aga ka ristsõnade lahendamine ja pusle kokkupanek. Mehed kulutavad mängimisele 29 minutit, naised 13 minutit päevas. Kõige enam mängivad 10–14aastased lapsed –96 minutit päevas.

Keskeltläbi vaatab Eesti inimene päevas 1 tunni ja 51 minutit telerit.

Ajakasutuse uuringu andmed näitavad, et keskmiselt kulub nii meestel kui ka naistel passiivseks puhkuseks ehk molutamiseks päevas 20 minutit. Kõige vähem leiavad selleks aega 15–24-aastased (13 minutit päevas), kõige enam aga üle 65aastased – 39 minutit päevas.

Vaba aega tasub rohkem tervislikele tegevustele kulutada

Paljudel on pärast pikka talve tekkinud kevadväsimus, kuid vaba aega pühendatakse ikka teleri vaatamisele. Energiavarude taastamiseks ja üldise oleku parandamiseks on mõistlik aga rohkem väljas käia ja end liigutada. Tartu Ülikooli arstiteadlane Margus Lember on ERRile öelnud, enamik kevadväsimust käsitlevaid kirjutisi põhineb inimeste kirjeldusel, et nad on kevade saabumisel loiumad, väsivad kiiremini ja tahavad rohkem magada.

Kevadväsimusele on tema sõnul püütud leida põhjendusi hormoonide melatoniini ja serotoniini muutunud nõristusest seoses pimeda aja taandumise ning päikesevalguse rohkenemisega kevadel, vitamiinipuudusest kevadel, kurnava viirushaiguste hooaja seljataha jäämisest ja organismi suhtelisest kurnatusest infektsioonide põdemise järgselt. Samas pole ühtset teaduslikku selgitust.

Lember soovitab kevadväsimuse korral sama, mis teistegi aastaaegade korral: mõõdukas kehaline koormus, ületöötamise vältimine, piisav puhkus ja uni. Toit olgu tasakaalustatud, vitamiinipiisavus tuleks tagada eeskätt sobivate toitude kaudu. Värskes õhus treeninguga suurendada vastupanuvõimet haigustekitajate suhtes.

Mõistlik on vältida liigselt toniseerivaid vahendeid, näiteks kohvi ja energiajooke, pidada piiri alkoholiga. Lisaks tasub enne magama jäämist silmas pidada ka klassikalisi unehügieeni soovitusi, nagu näiteks pime ja jahe tuba, suurema söömise vältimine vahetult enne uinumist või nutiseadmetel öövalgustuse režiimi kasutamine.

Üks võimalus lõõgastumiseks on meditatsiooniharjutuste tegemine. Näiteks soovitab Huawei nutirakendust Headspace, mis pakub meditatsiooninõuandeid ja -seansse nii stressi ja ärevuse maandamiseks kui ka isiklikule kasvule kaasaaitamiseks. Jõukohaseks aktiivsuse eesmärgiks võib võtta näiteks 10 000 sammu tegemise päevas, mida saab jälgida nutitelefoni või -kella abil.

Tervisliku toitumise kohta saab rohkem infot Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumisalaselt nõuandelehelt.