Värskelt SA Innove ja ajalehe Postimees koostatud riigieksamite tulemuste tabelis on 116 eesti- ja 40 venekeelset keskkooli või gümnaasiumit. Esimese 50 hulgas on üheksa Harju kooli. Samas ei näita kohad edetabelis tegelikku seisu ning paljusid koole ei annagi võrrelda.

Tabeli koostamisel arvestati tänavuse kevade kolme riigieksami tulemusi. Need olid eesti keel, lai matemaatika ning inglise keel. Arvestati eksamite keskmist tulemust. Kolm esimest kohta võtsid Tallinna tippkoolid ehk Realkool, Inglise kolledž ning Prantsuse lütseum. Neljanda koha sai esimene mitte-Tallinna kool ehk Tartu Hugo Treffneri gümnaasium.

Harju koolidest tegi tublima tulemuse Saue gümnaasium. Kevadel saavutasid sauelased eesti keeles keskmiselt 64,6, matemaatikas 62,2 punkti ning inglise keeles koguni 83,79 punkti.

“Inimlikul tasandil on kindlasti hea meelel lugeda kooli heast kohast selles edetabelis,” rõõmustas Saue gümnaasiumi värske direktor Robert R. Lippin. Tema sõnul pole kahtlust, et õpetajad teevad lastega head tööd ning headele tulemustele laotakse vundament juba lasteaias ja põhikoolis.

Samas ei maksa Lippini sõnul unustada, et nende edetabelite tegemine põhineb statistikal ja metoodikal ning tulemusega saab “mängida”. “Ehk siis erinevate aastate tabelid ei ole kindlasti omavahel üks ühele võrreldavad. Ka selle aasta edetabelis on ju metoodikat täiustatud, mis iseenesest on tervitatav,” ütleb koolijuht.

Eksamid ei näita kõike

Veel arvab Lippin, et edetabelite varjus unustatakse ära: võrreldakse pirne ja õune. Ehk esiviisiku koolides on tugev eelvalik nende õpilaste osas, kes üldse õppima asuvad. Nendega konkureerivad lähipiirkonnast kõik lapsi vastuvõtvad koolid. Ja teiseks tuleks vaadata lisandväärtust – milline on see “algmaterjal”, millises mahus tööd on tehtud ja kuhu sellega välja jõutud.

Vaid koht tagapool asub Viimsi kool. Sealsed õpilased kogusid eesti keeles 67,3, laias matemaatikas 49,6 ja inglise keeles hea tulemuse ehk 91,63. “Eksamitulemuste pingerida näitab otseselt lõpetanud lennu eksamisoorituste koondtulemit. Neid pingeridasid jälgivad paratamatult nii koolid kui kindlasti ka lapsevanemad ja õpilased. Aga need ei peaks kindlasti olema ainsaks aluseks kooli kvaliteedi üle otsustamisel,” leiab kooli gümnaasiumiosa õppejuht Ingrid Hermet.

Viimsi jaoks on sedavõrd kõrge koht eksamitulemuste pingereas esmakordne. “On põhjust rõõmustada nii lõpetanud ühtse ja motiveeritud lennu kui ka meie õpetajate jätkuvalt hea töö üle,” kiidab Hermet.

Viimsis hea inglise keel

Inglise keele eksamitulemuses on Viimsi riigi keskmist juba aastaid kümmekonna protsendiga ületanud. Tänavu lisandub aga eriti kõrge keskmine ja mediaantulemus. „Rõõmustame ka jätkuvalt stabiilse eesti keele riigieksami tulemuse üle, mis sel korral samuti korralikult riigi keskmist ületas, ja matemaatika üle, kus jõudsime riikliku keskmisega võrreldava tulemuseni,” räägib õppejuht.

22. kohal asub Loo keskkool, kus näidati samuti head inglise keele taset (punkte 82,5), 30. kohal Kose gümnaasium, 33. Tabasalu ühisgümnaasium, 39. Jüri, 42. Saku, 45. Loksa (märkimisväärne tulemus eesti keeles ehk 78,2 punkti) ning täpselt 50. kohal Kuusalu. Napilt jäi esiviiekümnest välja Keila kool ja seda 51. kohaga. Kiili asub 64., Paldiski 97. ning Maardu 113. kohal.

TEAVE: Keila venekeelsete koolide esikümnes
• Tabelis on järjestatud ka 40 venekeelset kooli. Harjust on kõrgeimal kohal Keila ühisgümnaasium (8.). Eesti keel teise keelena on suurepärane tulemus ehk 96,2 punkti. Sellega ollakse ees isegi esikoha omanikust ehk Narva keeltelütseumist (keskmine 87,1). Veel hinnati laia matemaatikat ning inglise keelt.
• Paldiski ÜG on tabelis 23. ja Maardu gümnaasium 34. kohal.