Lihtne on kiruda – kool pole tasemel, riik ja omavalitsus ei ole piisavalt panustanud. Aga mul on kolm last, üks neist käib juba selles koolis. Miks ma ei võiks kooli kujundada selliseks, et mu lapsed tahaksid siin käia. Kõik kolm. Ja mina lapsevanemana sooviksin, et nad just selles koolis käiksid.

Nii arutleb vahetult enne õppeaasta algust Loksa gümnaasiumi direktoriks kinnitatud Argo Aug. Ise ta lõpetas sama kooli 2004. aastal. Ja ei osanud sugugi arvata, et ta 20 aastat hiljem siia tagasi pöördub. Direktorina. „Läksin Tartu ülikooli meditsiini õppima, peale lõpetamist töötasin erialasel tööl ülikooli juures, siis Tallinnas, tervisekassas. Kolm aastat tagasi kolisin linnast kodukülla, Pärispeale. Kui nüüd augusti lõpus kuulutust märkasin, et on korraldatud konkurss koolidirektori kohale, otsustasin kandideerida,“ räägib vastne direktor oma taustast.

Üks põhjusi, miks meditsiiniharidusega Argo Aug otsustas direktoriks kandideerida, oli tahe muuta oma endist kooli. Muuta see selliseks, kuhu iga lapsevanem, ka direktor ise, tooks oma lapse. Väga üllas idee… „Teisest küljest vaadatuna – väga omakasupüüdlik idee,“ naerab direktor.

Side ei katkenud

Õpetajaamet pole meditsiiniharidusega direktorile sugugi võõras. Teisel kursusel ülikoolis õppides sai Argo Aug 28. augustil oma kooli, Loksa kooli õppealajuhatajalt ootamatu telefonikõne: tule keemiat õpetama, meil pole kedagi. „Tookordne pakkumine oli sama ootamatu kui praegune kuulutus – otsime Loksa koolile algavaks õppeaastaks direktorit,“ seob Argo Aug möödanikku tänasega.

Tookord võttis ta väljakutse vastu, käis ühel päeval nädalas Tartust Loksale keemiaõpetajaks. Ja nüüdki võttis ta väljakutse vastu. „Ülikoolis olin samuti õpetaja rollis – andsin biokeemia seminare noorematele kursustele,“ räägib väljaõppinud proviisor. Ka direktorina tahab Argo Aug õpetajarolli kanda. Õpetajate probleemiks Loksal on ühe matemaatikaõpetaja puudumine. Võiks juurde võtta, aga hetkel neid Eestis leida pole.

Nii annabki direktor kuuendale klassile matemaatikat, olles põhjalikult meelde tuletanud murdude ja protsentide kohta varasemalt õpitu. „Paljud koolidirektorid annavad õppetunde. See on loomulik. Ka mina ei taha suhelda õpilastega ainult direktori positsioonilt. Tahan, et mul oleks õpilastega ka teistsugune side, õpilase ja õpetaja suhe,“ kõneleb värske direktor, kinnitades, et õpetajaks hakkama ei sundinud teda õpetaja puudus, vaid just tahtmine pedagoogilist tööd teha.

Ta on veendunud, et iga laps vajab koolis vähemalt ühte inimest, keda ta saab usaldada, kellele ta võib oma muredest rääkida. See ei pea olema tingimata kooli psühholoog, see võib olla õpetaja, teinekord ka garderoobitädi. Aga miks mitte näiteks direktor?

Mis on muutunud?

Koolis, mille Argo Aug 20 aastat tagasi lõpetas, on paljugi muutunud. Olemuslikuks muutuseks on eesti ja vene kodukeelega õpilaste ühte kooli kokkupanek pärast 2010. aastat. Sest mõlema kooli õpilaskond oli langustrendis. „Kokkupanek oli raputus. Vähemalt alguses. Kõik senised harjumused tuli ümber harjuda – nii õpetajatel kui õpilastel.“ kõneleb direktor väljakutsest, millest ta on ainult kaudselt osa saanud.

Nüüdseks on Loksa gümnaasium eestikeelne kool, kus vene kodukeelega õpilastele on põhikoolis 60% õppeainetest eesti ja 40% vene keeles. Gümnaasiumis on juba kõik õppeained eesti keeles. Ka esimeste klasside õpilased kuni neljanda klassini õpivad varase keelekümblusmudeli järgi ehk eesti keeles. „Vene kodukeelega lapsevanemad tahavad oma lapsi rohkem eestikeelsesse õppesse panna – küllap mõtlevad tulevikule. Ja sellised lapsed on tugevaks sillaks kahe kultuuriruumi vahel,“ arvab direktor, kinnitades, et tõsisemaid tülisid pole eri kogukondadest pärit laste vahel olnud.

Iga laps vajab koolis vähemalt ühte inimest, keda ta saab usaldada, kellele ta võib oma muredest rääkida.

Ka hariduse tehnoloogiline pool on palju muutunud. „Meil on osades klassides sellised infotehnoloogilised vahendid, millest mina omal ajal ei teadnud midagi,“ meenutab direktor oma õpiaega. Mitmed õpetajad on talle aga tuttavad koolipoisi- ajast. „Me ei saa tehnoloogiaga ette minna tasemest, millel on õpetaja. Iga õpetaja ei jookse tehnoloogiaga kaasa. Hakata rääkima, et uudne metoodika toob edu õpetajale, kes on niigi edukas, on vist kohatu. Tuleb usaldada õpetajat, tema pedagoogivaistu,“ usub direktor, kinnitades samas, et ka Loksa koolil tuleb konkureerida teiste koolidega õpetajate leidmisel.

„Me ei jahi ainult ülikooli lõpetajaid. Et uusi inimesi kutsuda, peame olema mitte ainult tänapäevased metoodikas. Me peame olema millegi poolest atraktiivsemad kui teised,“ kõneleb direktor, kes selle „atraktiivsemaks oleku“ on seadnud kooli ja omaenda sihiks.

Loksa gümnaasiumi tulevik

Siin koolis on väga palju oma ala entusiaste. See oli mulle väga positiivne üllatus, mida ei osanud oodata, leiab direktor. Samas kinnitab ta, et ka õpetajaskonna seas pole ühtset nägemust, kas kool peaks jätkama gümnaasiumina. „10 klassi läks sel aastal kuus, praeguses 12. klassis on üksteist õpilast,“ loeb direktor ette mitte just eriti rõõmustavad arvud, lisades: „Ühest küljest annab õpilaste väike arv suurepärase võimaluse individuaalseks tööks, teisalt ei saa teha meeskonnatööd.“

Ka teeb väike gümnasistide arv keeruliseks tugeva põhikooli kujundamise ja ülalpidamise. Riik eraldab koolide ülalpidamiseks raha vastavalt õpilaste arvule. „Meie probleem pole selles, et mõni õpilane siirdub Kuusallu või kandideerib mõnda eliitkooli Tallinnas – nii on see alati olnud. Meie jaoks on pähkliks tavalised riigigümnaasiumid, mis meelitavad meie õpilased linna,“ teab direktor.

Loksal öeldakse selle kohta „linna tuled kutsuvad“. „Kuidas säilitada Loksal keskharidus, hariduslik keskkond, mis oleks atraktiivne nii õpilastele kui õpetajatele, see on küsimus. Minul on siin suur töö teha. Linnavalitsuski peab aru saama, et on vaja kehtestada motivatsioonipaketid õpetajatele. Loksalt käiakse palju tööle Tallinnasse. Miks siis ei võiks mõni õpetaja käia Tallinnast Loksale tööle,“ leiab direktor.

Õpetaja tööd toidab paljuski missioonitunne. Aga ükski missioonitunne ei püsi igavesti, kui pole midagi, mis seda tunnet toidaks. „Peame jõudma niikaugele, et need kes siia satuvad või siin ka juba on, mõtleksid – kuradi äge kool, just siin ma tahaksingi õppida ja õpetada,“ näeb direktor Argo Aug oma sihti.

Maitsvaimat koolitoitu Eestis valmistavad Loksa kooli kokad Valentina Potjomkina (vasakul) ja Natalja Zinenko. Keskel söökla juhataja Valentina Rjabõškina. Fotod Ülo Russak 

Parim koolisöökla Eestis?

Loksa koolisööklas saavad õpilased ja soovi korral õpetajadki väga maitsvat toitu. „Parimat Eestis,“ kiidab direktor Argo Aug oma sööklaperet. Seda võib uskuda – toit on uskumatult maitsev. Riigi poolt eraldatakse Loksa koolisööklale õpilaste toitlustamiseks üks euro nagu kõikidele teistelegi koolidele. Ei maksa sellele lisa ka kohalik omavalitsus ega lapsevanemad. Kuidas õnnestub kooli sööklas selle väikese raha eest siiski maitsev toit valmistada?

„See on firmasaladus, meie kokkade Valentina Potjomkina ja Natalja Zinenko suur saladus,“ ütleb söökla juhataja Valentina Rjabõškina. Produktid söökla jaoks ostetakse erinevatelt firmadelt. „Et välja tulla, kaupleme alati hinda alla,“ räägib juhataja. Kokkasid tuntakse aga palju kaugemal koolistki. Tihti tulevad kutsed pulma- ja juubelitoite valmistama.

„Viimane pulm, kus käisime, oli Eesti-Prantsuse pulm,“ meenutab Valentina Potjomkina. „Peigmees oli prantslane, tüdruk kohalik Loksa tüdruk,“ lisab Natalja Zinenko. Õpilaste kohta teavad aga kokad: kes tahab süüa, see sööb, olgu kalasupp või praetud kala. Kes küsib, saab ka lisaportsu.

Iiris Saluri, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik: kohalik võim peab otsustama

Loksa gümnaasiumi edasise saatuse üle saab otsustada koolipidaja. On tõsi, et väga väikeses gümnaasiumis on väga keeruline pakkuda õpilastele erinevaid valikuid ja sotsiaalset keskkonda. Loksa eripäraks ja vahest ka probleemiks on kaugus Rakverest ja Tallinnast.

Kui põhihariduse omandavad Loksa linnas elavad lapsed enamasti Loksal ja mõned üksikud ka Kuusalu vallas, siis näiteks gümnaasiumisse ei läinud eelmisel õppeaastal Rakverre keegi, kuigi Rakvere RG on Loksale lähim ja Rakveres on riigigümnaasiumil võimalus pakkuda ka õpilaskodu kohta. Need õpilased, kes Loksalt mujale õppima läksid, suundusid gümnaasiumiharidust omandama Tallinna.