23. detsembril 1967 oli noore Vikerraadio eetris siiani jätkuv mälumängusaade „Mnemoturniir“. Täpselt pool sajandit hiljem avas saates enim küsimusi esitanud Rein Laumets Kehra külas rohkem kui saja kuusega pargi. Sellel on nimelised kuused tublimatele küsijatele, vastajatele ning üheksale saatejuhile.
1967. aasta jõulureedel kell 17.30 esimest korda eetris kõlanud saate sisu on lihtne. Stuudios on kuni kümme erineva eluala silmapaistvat esindajat, kes vastavad raadiokuulajate küsimustele. Kui Tarkade Klubi vastust ei tea, läheb punkt küsijale. Aastakümneid on saade eetris pühapäevak kell 11.
Esimene ning järjest 1990ndate alguseni koos käinud klubi oli väga akadeemiline. Sellese kuulusid näiteks teadlased Agu Aarna, Ustus Agur, Tanel Moora, Mark Sinosoo, arst Matti Tarum, „Vana Hõbe“ Hardi Tiidus ja muusik Voldemar Saul. Hiljem lisandusid ajakirjanik Heino Kask ning muusikateadlane Leo Normet. Klubisse on kuulunud veel mälumängurid Tõnis Laisaar, Tiit Kuningas, Indrek Salis, Jevgeni Nurmla, Vello Tõnso ning Eik Sagen. Praegu näiteks Ivo Linna ja Jüri Aarma.
Kõik 46 meest ning ka klubi esimene naisliige, folklorist Marju Kõivupuu, on saanud endale Kehra külla nimelised kuusepuud. Pargi rajas pool sajandit saatele küsimusi koostanud ning saatnud Rein Laumets.
46 meest ja üks naine
“Aastal 2003 hakkasin enda krundi nurgale istutama kuuski. Tänaseks on siin üle saja nimelise puu. Täpsemalt said puud 50 sagedasemat küsijat ning 47 klubi liiget. Väljaspool aeda kasvab veel ka üheksa puud saatejuhtidele,” rääkis Laumets.
Teisisõnu on seal „Mnemoturniiri“ ajalugu alates esimest saatest 1967 (saatejuht Andres Vihalem) kuni 17. detsembrini 2017 (praegune saatejuht Tarmo Tiisler, kes polnud toona veel sündinudki). Tänaseks on peale tema elus veel kolm saatejuhti. Neist tuntum kindlasti endine peaminister ning praegune Viimsi vallavanem Siim Kallas.
Mnemoturniiri küsijad Rein Laumets (paremal) ja Tenno Sivadi. Omad puud on kõikidel tarkadel vastajatel. 47. puu omanik on mullu klubiga liitunud Peeter Helme. “Asendusliikmed lugesin ka kokku. Puud on näiteks Jaan Elgulal, Erkki Bahovskil ning Jaak Ojakäärul,” ütles Laumets.
Sagedasem küsija läbi 50 aasta on Laumets ise. Ta on Eesti Raadiosse või ERRi saatnud üle 5000 küsimuse. Seisuga 23. detsember oli neist eetris esitatud 1415. “Kartoteegis või arvutis on kõik, kes on kasvõi ühe küsimuse esitanud,” lisas kuldküsija.
Meelis Süld kurtis enne jõulupühi Vikerhommikus, et Siim Kallase aegseid „Mnemoturniiri“ salvestusi alles pole. Tänu Kehra küla mehele on ka see valge laik täidetud. “Aleksander Treve lindistas 1980ndatel kassettidele Mnemoturniire, ETV mängu „Kes keda?“ ja raadiosaadet „Kasiino“. Tänu järeltulijate abile on kassetid minu käes,” rõõmustas Laumets.
2500 saadet eetris
Pargi avamisel mängiti ka ühte Siim Kallase juhitud saadet, mis oli eetris talvel 1987. Selles teatas Hardi Tiidus, et sama aasta märtsi lõpus täitus tuhandes saade. Tänaseks peaks olema lindistatud juba 2500 ja enam „Mnemoturniiri“.
Kuusepark asub Kehra külas. Avamisel rääkis spordiajaloolane ja kilvar Jaak Valdre. “Olen ka mõned küsimused esitanud. Aga kuulama hakkasin juba koolipoisina. Toona eetris kõlanud nimed, nagu Rein Laumets, Ago Sambla või Anatoli Põder, tundusid kõrged ja kauged,” meenutas Jaak Valdre. Nad oli noormehele suured iidolid. Valdre kahtles, kas ta nendega elus kokku saabki. “Nüüd on suur au olla Reinuga aastaid tuttav ning sober,” rõõmustas Valdre.
1990ndatel kuulus Laumets mõni aeg ka ise tarkade meeste klubisse. “Aga rohkem meeldib mulle ikkagi küsida,” lisas Laumets.
Kahjuks pole ka tema „Mnemoturniiri“ küsimuste-vastuste kogu täielik. Nendest on antud välja mitu raamatut. Neist viimane parimatest küsimustest aastatel 1972-2003, kuid kahjuks on ikkagi augud sees. “Puudu on 1968. ja 1969. aastast umbes 20 saate materjalid. Olin siis TPI tudengina üliõpilasmalevas ja ei juhtunud saateid kuulama. Ehk on mõnel lehelugejal midagi alles,” tegi legendaarne küsija üleskutse.
