Lastele tugeva tervise tagamiseks terveks eluks on oluline tervislik toitumine. Kuigi meil pole alati võimalik lapsi kaitsta kõikide maailmas valitsevate ohtude eest, saame aidata kaasa sellele, et nende elu oleks õnnelikum. Saame seda teha, andes enda poolse panuse nende tervislike toitumisharjumuste ja elustiili väljakujundamisse.

Kõige enam mõjutab toitumine laste üldist arengut

Laste kasvades on oluline jälgida, et nad saaksid kätte kõik vajalikud toitained, mis toetavad luude, aju ja immuunsüsteemi arengut. Kõige olulisemad toitained, mis toetavad laste kasvu ja arengut on:

1. erinevad vitamiinid ja mineraalained. Lisaks muidugi D-vitamiin ja kaltsium, mis on olulised luude ja hammaste tervise jaoks;
2. seemnetest ja kalaõlist pärit aju toetavad kasulikud rasvhapped;
3. soolestikku asustavad head bakterid aitavad toetada seedimist ning tugevdavad immuunsüsteemi.

Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt vajab laps alates teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni 10 μg (400 IU) D-vitamiini päevas.¹ Beebidele võib anda lisaks ka imikutele sobivaid piimhappebaktereid (nende soolestikus elutsevad peamiselt bifidobakterid), eriti siis, kui laps saab rinnapiimasendajat. Sel moel toetame laste soolestiku mikrobioota arengut. Kui laps on juba vanem ning tema toitumine ei ole väga mitmekesine, võib abi olla vitamiinide- ja mineraalainete kompleksist, kalaõlilisandist ja probiootikumidest.

Kui toitained on tasakaalust väljas, võib see mõjutada ka lapse tähelepanu- ja õppimisvõimet (autor: Annie Spratt, Unsplash) 

Keerukas kooliaeg

Iga lapsevanema soov on toetada lapse õppimisvõimet ja vältida nende haigestumist. Nad ju õpivad koolis käies, mitte kodus köhides ja külmetushaiguse käes vaeveldes. Koolis ja lasteaias puutub laps kokku paljude haigustekitajatega, kui soovime suuremas kollektiivis käiva lapse immuunsüsteemi tööd toetada, on eelpool mainitud toitained selle jaoks sobivad. Nende toel on toetatud lapse aju ja närvisüsteem, et eesootavate väljakutsetega paremini toime tulla.

Immuunsus – mõned bakterid on head

Immuunsüsteem kaitseb keha teiste organismide, näiteks bakterite ja viiruste eest. Kas teadsid, et lapse immuunsüsteemi toetamiseks on kõige olulisem tagada heade soolebakterite piisav hulk?

Lapsed on erinevate ülemiste hingamisteede haiguste suhtes väga vastuvõtlikud (nt keskkõrvapõletik, bronhiit, tavalised külmetushaigused). Lapse vastuvõtlikkust haiguste suhtes suurendavad sellised  faktorid nagu stress², vähene uni, toitainepuudus³ ja heade soolebakterite vähesus.

Tasub meeles pidada ka seda, et teatav kokkupuude bakteritega on oluline lapse immuunsüsteemi arenguks. Seega, luba oma lastel olla mänguline, maailma uudistada ja end ümbritsevaga eksperimenteerida. Hästi toimiva immuunsüsteemi kujunemise jaoks on kokkupuude erinevate bakteritega oluline.

Mitmekesine ja täisväärtuslik toitumine lapseeas paneb aluse tugevale tervisele täiskasvanuna (allikas: Unsplash) 

Kui meie immuunsüsteem on halvasti „programmeeritud“, võib see hakata neile reageerima ning endaga kaasa tuua heinapalaviku, astma ja ekseemi. Oma esimesed bakterid saame emalt, kui me siia ilma sünnime – sünniteid läbides, ema nahaga kokkupuutel ning rinnapiima kaudu. Keisrilõikega ilmale tulnud ja pudelitoitu saavatel lastel võib seetõttu olla heade soolebakterite hulk väiksem, mis omakorda võib mõjutada ka nende immuunsüsteemi.
Õnneks on meetodeid, kuidas ka sellisel juhul väikelapsi erinevate pisikutega kokkupuuteks ette valmistada. Esimese sammuna võime neile anda häid baktereid juurde toidulisandina. Näiteks on hiljutistes uuringutes leitud, et külmetushaigustesse haigestumise sagedust aitavad vähendada sellised bakteritüved nagu lactobacillus acidophilus, bifidobacterium bifidum ja lactobacillus rhamnosus gg.^4,5

Vitamiinid, mis aitavad haigestumist vältida, on need, mis aitavad tugevdada keha kaitsebarjääre (eriti A-vitamiin) ning stimuleerivad immuunrakkude tööd.⁶ D-vitamiin aitab parandada immuunvastust erinevatele haigustekitajatele⁷ ning pidurdab autoimmuunsete reaktsioonide teket⁸. D-vitamiinil on ka põletikuvastased ja immuunsust reguleerivad omadused, mis aitab veelgi immuunsüsteemi toetada.⁹ On leitud, et lastel, kel on madal D-vitamiini tase, kestavad ka külmetushaigused kauem¹⁰. D-vitamiini puudust on seostatud ka laste kurgumandlipõletikega. On leitud, et ägedatesse hingamisteede haigustesse haigestumise riski aitas vähendada igapäevane 300 iu D-vitamiini manustamine^11,12,13

Teine oluline toitaine, mis aitab ergutada immuunrakkude tööd, on tsink¹⁴. Külmetushaiguse alguses võid kaaluda lapsele lisandina tsingi andmist, kuid ära anna tsinki eraldisesiva lisandina väga pikalt. Nimelt võib tsingi pikaajaline tarvitamine soodustada vasepuuduse teket kehas.

Kui haigus on juba käes, siis aitab immuunsüsteemi tugevdada C-vitamiin ¹⁵. Viirus tungib rakkudesse ogajätkete abil. Must leeder sisaldab selliseid ühendeid, mis nüristavad neid viiruste hemaglutiniini jätkeid ning takistavad neil rakkudesse sisenemist, parandades seeläbi immuunsüsteemi aktiivsust gripi korral^16.

Suuremate laste keerukam elu

Kui lastest saavad väikesed täiskasvanud, võib elu keerukamaks muutuda – sotsiaalses ja akadeemilises plaanis on ootused kõrgemad ning nende aeg võib olla tihedalt sisustatud. Tänapäeva maailmas on levinud tendents nutiseadmete või mängukonsoolide taha kaduda, mis võib vähendada aega, mil tehakse õues erinevaid füüsilisi tegevusi ning mõjutada ka une kvaliteeti. Uued kogemused ning kõrged ootused võivad tuua endaga kaasa väsimuse ning isegi stressi ja ärevuse.

Toitumise poolelt saame oma lapsi toetada asendamatute rasvhapetega, eriti meeleolu ja ajufunktsoonide jaoks oluliste oomega-3-rasvhapetega. Kuna keha ise oomega-3-rasvhappeid toota ei suuda, peame nende saamiseks lootma toidule. Kalaõlist leiame kõrgema rea rasvhapped EPA (eikosapentaeenhape) ja DHA (dokosaheksaeenhape), mis on keha jaoks kasutamiseks kõige parem vorm.

Need rasvhapped on olulised silmade tervise jaoks ning nende defitsiiti on muuhulgas seostatud ka puuduliku lugemisoskusega. Kalaõli võtmine toidulisandina võib parandada mälu, meeleolu ja käitumist.^17,18  Kalaõli on tuntud ka põletikuvastaste¹⁹ omaduste poolest.

Kas teadsid, et tasakaalust väljas soolestiku mikrofloora või lekkiv sool või mõjutada lapse tähelepanuvõimet, käitumist ja meeleolu? Seda seetõttu, et kasulikud bakterid meie soolestikus suudavad mõjutada neurotransmitterite tootmist.^21,22 Neurotransmitterite tasakaal on aga oluline meeleolu ja käitumise seisukohalt.²³   Uuringutes on leitud, et soolebakterite tasakaalu ja lapse keskendumisvõime vahel on olulised seosed²⁴

Tervislik toitumine on lapse tervise ja heaolu tagamiseks oluline

Läbi tervisliku toitumise saame aidata lapsel luua head eeldused hea tervise säilimiseks ka vanemas eas. Muudatuste tegemine toitumises ja elustiilis, võib tuua olulise muutuse tervise ja käitumise seisukohalt, kuna toitumisel on võime mitte üksnes üldist tervist parandada, vaid aidata ka vähendada erinevate infektsioonide esinemise tõenäosust, parandada mälu ning mõjutada käitumist. Me ei saa oma lapsi välise maailma eest kaitsta, kuid me saame neile kodust kaasa anda tervisliku toitumise ja elustiili harjumused, et nad saaksid olla kaitstud ja õnnelikku elu elada.

Rohkem infot tervisliku toitumise kohta leiad Via Naturale kodulehelt.

Artiklis kasutatud allikad:

[1]https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf 

[2]Segerstrom Psychological stress and the human immune system: a meta-analytic studyof 30 years of inquiry. Psychol Bull (2004) 130(4): 601–630.

[3]Cunningham-Rundles et al. Mechanisms of nutrient modulation of the immune response. Allergy Clin Immunol. 2005; 115 (6): 1119-28.

[4]Hojsak I et al. Lactobacillus GG in the prevention of gastrointestinal and respiratory tract infections in children who attend day carecentres: A randomised, double-blind, placebo controlled trial. Clinical Nutrition 2010; 29:310.

[5]Kumpu M, et al. The use of the probiotic Lactobacillus rhamnosus GG and viral findings in the nasopharynx of children attending day care. J. Med. Virol. 85:1632-1638, 2013.

[6]Aladag et al Efficacy of vitamin A in experimentally induced acute otitis media. Int JOtorhinolaryngol 2007;71(4):623-8.

[7]Piemonti et al. Vitamin D3 Affects Differentiation, Maturation, and Function of Human Monocyte-Derived Dendritic Cells, The Journal of Immunology, 2000, 164: 4443-4451.

[8]Griffin, M.D., Xing, N. and Kumar R. (2003) Vitamin D and its analogs as regulators of immune activation and antigen presentation. Annual Review of Nutrition, 23, 117-145.

[9]Antico, A., Tampoia, M., Tozzoli, R. and Bizzaro, N. (2012) Can supplementation with vitamin D reduce the risk or modify the course of autoimmune diseases? A systematic review of the literature. Autoimmunity Reviews, 12 (2), 127–136.

[10]Elemraid et al. A case-control study of nutritional factors associated with chronic suppurative otitis media in Yemeni children. Eur J Clin Nutr. 2011; 65(8): 895-902.

[11]Carmago CA, Ganmaa D. Randomized Trial of Vitamin D supplementation and Risk of Acute Respiratory Infection in Mongolia. Pediatrics Vol.130 No. 3 September 1, 2012.

[12]Yildiz et al. The role of vitamin D in children with recurrent Tonsillopharyngitis. Ital J Pediatr. 2012; 38: 25.

[13]Reid et al. Vitamin D and tonsil disease–preliminary observations. Int J Pediatr Otorhinolaryngol. 2011; 75 (2): 261-4.

[14]Cunningham-Rundles et al. Mechanisms of nutrient modulation of the immune response. J AllergyClin Immunol 2005; 115: 1119–28

[15]Brinkevich SD et al Radical-regulating and antiviral properties of ascorbic acid and its derivatives.Bioorg med Chem Lett. 2012 1;22(7).

[16]Fan‐kun Kong (2009) Pilot Clinical Study on a Proprietary Elderberry Extract: Efficacy in Addressing Influenza Symptoms, J Pharmacol Pharmacokin 5: 32‐43

[17]Clough P, Lindmark L, (2007) . A 5-month open study with long-chain polyunsaturated fattyacids in dyslexia. J Med Food. 10(4):662-6.

[18]Richardson AJ, Montgomery P. The Oxford-Durham study: a randomized, controlled trial ofdietary supplementation with fatty acids in children with developmental coordination disorder.Pediatrics. 2005 May;115(5):1360-6.

[19]Furuhjelm et al. Fish oil supplementation in pregnancy and lactation may decrease the risk ofinfant allergy, Acta Paediatrica 2009 Sep;98(9):1461-7.

[20]Li et al. Intakes of long-chain omega-3 (n-3) PUFAs and fish in relation to incidence of asthmaamong American young adults: the CARDIA study. Am J Clin Nutr. 2013 Jan;97(1):173-8.

[21]Foster, McVey Neufeld. Gut-brain axis: how the microbiome influences anxiety and depression. TrendsNeurosci. 2013; 36 (5): 305-12.

[22]Bravo et al. Ingestion of Lactobacillus strain regulates emotional behaviour and central GABA receptorexpression in a mouse via the vagus nerve. Proceedings of the National Academy of Sciences. 2011; 108 (38):16050-55.

[23]Previc FH. The Dopaminergic Mind in Human Evolution and History. 2009; Cambridge University Press

[24]Reichelt, Knivsberg. Can the pathophysiology of autism be explained by the nature of the discovered urine peptides? Nutritional Neuroscience. 2003; 6 (1): 19-28.