Veebruari alguses valmis Sven-Olav Paavelil esinduslik fotoalbum “Kuusalu alevik vanadel ja uutel fotodel”. Enamus 365 fotost ilmub trükist esmakordselt ning need annavad värvika pildi asula loost alates 20. sajandi algusest kuni viimaste aastateni.

Esindusliku albumi koostanud programmeerija ning IT-asjatundja Sven-Olav Paavel räägib, et aasta tagasi toimus Kuusalu ajalookonverents. Samal ajal oli rahvamaja fuajees üleval ka näitus aleviku vanadest fotodest. Aga seal on vähe ruumi ja seetõttu ei saanud kõike soovitut näidata. “Näitusele sai valitud välja vast veidi üle 30 vana foto. Hiljem selgus, et neid on veel küllaltki palju ning ka tilluke brošüür kõiki ei mahuta,” räägib Paavel. Nii tekkiski tal eesmärk koostada suurem album. “Olen Tallinna mees, kuid Kuusaluga seovad isapoolsed juured. Vanaonu maja olen aastast 2004 renoveerinud ja nüüd siis Kuusalu mees. Vanavanemad on pärit siit samast kõrvalt Hirvlist,” lisab ta.

Kohe alguses oli paigas ajatelg ehk aastad 1900–2019. Kokku on albumis 365 fotot, millest 200 vanad. 400 leheküljega trükis on antud välja kohaliku Laurentsiuse seltsi egiidi all, kes tähistab tänavu 10. sünnipäeva. “Aga lõpuks tuli joon alla tõmmata ja seda tegingi aasta lõpus. Ma ei pretendeeri albumiga täiuslikkusele. See on algus ning üleskutse: hoidke ja kaitske fotokogusid,” räägib Paavel ideest. Kõige hullem on vanade fotode hävitamine või prügimäele vedamine. Selle asemel annetagu valdajad kogud muuseumisse või kodu-uurijatele. “Heiki Pärdiga vabaõhumuuseumist arutasin ka põhiideed läbi. Ta on kirjutanud raamatud argielust ja kolm köidet Eesti taluhäärberitest. Aga fotode kogumine ning andmete läbitöötamine jäi minu õlgadele,” ütleb Paavel.

Fotod ning kaamerad

Jäädvustusi lisandus õnneks palju ning väga erinevatest aegadest. Kui väikesel näitusel oli piir aasta 1940, siis raamatus läheb elu ja areng edasi läbi Saksa, ENSV ja taastatud Eesti vabariigi. “Näiteks seoses MTJ ja hilisema autoremonditehase rajamisega laienes asula tunduvalt. Maid võeti küll ära juba 1920-ndatel Kuusalu kirikumõisalt ning ka Kiiu mõisalt. Pärast toimetas veel ENSV võim, kes maad riigistas. Kirikumõisast jäi alles vaid tänaseni säilinud südamik,” kirjeldab Paavel. Õnneks säilis Kuusalu aleviku põhiolemus, teedevõrk ja kvartalid, sest uusi suurehitisi rajati valdavalt rahvamaja-kiriku teljest eemale. Suur ja oluline verstapost oli ka uue Leningradi (Peterburi) maantee rajamine aleviku külje alla 1950-ndatel aastatel. Arengust arusaamiseks on raamatus ka neli Kuusalu plaani ning kihelkonna tsaariaegne kaart.

Kuusalu kirik gravüüril ja Kiriku vaade aastast 2015. Fotod Allar Viivik ja repro 

Aastane töö tõi meheni huvitavaid kogusid ja leide. Lisaks püüdis ta koguda kokku Kuusalus ja selle ümbruses tegutsenud fotograafide loo. “Päris elukutselised nad ei olnud, vaid tegelesid pildistamisega valdavalt põhitöö kõrvalt,” teab mees. Näiteks on talletatud Jakob Avviku, Johannes Kuiski, Heinrich Johan Mühlmanni, August Kändi, Johannes Riibergi ja Gustav Rebase tegevus ja võimalusel ka fotokaamera lugu. Nendest hiljem tegutsesid Ants Laars ja Elmu Alas. “Pean seda väga oluliseks, et nad oleks jäädvustatud,” kinnitab Paavel. Vanadel piltnikel on tavaliselt fotodel ka meistri tempel.

Elu koos skänneriga

Kui Elmu Alas välja jätta, on enamus ENSV-aegstest jäädvustustest pärit hobifotograafide kogudest. Nende fotod olid kohati väga korralikud ning jäädvustatud laiformaatfilmidel või värvislaididel. “Olen skaneerinud otse filmidelt või slaididelt. Kogud on fantastilised, kuid kahjuks ei tea keegi neist midagi. Nüüd on need välja toodud,” rõõmustab mees. Näiteks Jaan Leedjärv, kes töötas Kuusalus. Paaveli teada oli Kuusalu tehases ka oma fotolabor, mida kohalikud kasutasid. Ning ongi ENSV ajast neli-viis hobipilnikku, kelle kogud on arvestatavad ja tänaseni alles.

Lisaks on fotosid veel Endel Vaherma fondist, Kalle Jalakale kuuluvast isa Endel Jalaka kogust, raamatukogust, kirikukoguduse ja Laurentsiuse seltsi kogudest, arhiividest, mäluasutustest jne. “Rändasin aasta otsa Kuusalus, selle ümbruses ja ka kaugemalgi ringi skänner pidevalt autos, sest ega erakogude fotosid ära ei kingita ja see on õige ka,” meenutab Paavel tööd. Väga aeganõudev oli tema sõnul kohtumiste kokkuleppimine ja kuupäevade klapitamine, fotode väljaotsimine, tuletamine, et kes on fotol ja millal see tehti ja nii edasi.

Kaukaasiat palju, kodukohta vähe

Siit tuli välja ka ENSV aja paradoks: mõnes kogus on kastide, karpide ja ümbrikute kaupa reisifotosid või slaide Sotšist, Krimmist, Karpaatiast, Kaug-Idast või Kesk-Aasiast. Aga kodukandist Kuusalust on vaid mõni üksik jäädvustus.

“Palju aitas ka Facebooki Kuusalu ajaloo kommuun. Sain sealt vihjed, et kellel mida on, kuidas omanikega kontakti saab ning kes fotol või millal see tehtud,” jätkab Paavel.

Ise leidis ta piltnik Gustav Rebase jäljed ja fotokogu. Paavel hakkas otsima tema järeltulijaid ja sai kontakti piltniku lapselapsega. Varsti selgus, et tema isal ehk Vello Rebasel on fotod heas konditsioonis ka alles. Samuti on säilinud klaasnegatiive, mida omal ajal palju häviati. Kahjuks lõpetas Rebane pildistamise enne viimast sõda.

Milline on olukord Kuusalu ja selle ümbruse jäädvustamisega praegu? “Pildistamine on tänu nutiseadmetele kõikidele kättesaadav. Aga pilte ei ole kusagil eriti näha. Heal juhul laetakse need Facebooki üles ja kuude möödudes kukuvad nad ajajoonel väga kaugele ning unustatakse,” tõdeb Paavel.

Osade vanade fotode juures kasutas mees võtet: sama koht enne ja nüüd. Aga alati ei saanud ning polnud ka vaja nii teha. “Jäigalt ma seda ei järginud, sest linnas on seda ehk kergem ette võtta. Pigem panin mõnikord kaks vana fotot omavahel mängima ja kõrvuti. Näiteks kaks Kuusalu laulupäeva rongkäigu fotot. Edasi tulevad laulupäeva foto 1960-ndatest ning lõpuks 2019. aasta juubelipeo tule viimisest laulupeo kuusikusse,” kirjeldab mees.

Millised on ta enda suurimad lemmikud leitud fotodest? “Kuusalu kiriku foto umbes aastast 1902, pärit Jaan Valgi erakogust. Ja veel aastast 1911 pärinev Nõnne kõrtsi jäädvustus ja seda enne ümberehitust,” seletab ta. Samuti jäädvustus Kuusalu pastoraadist, mis pärineb aastast 1901. See on teadaolevalt vanim säilinud kvaliteetne foto sellest hoonest.