Mitmes ametis olev Külli Tammur ütleb tähtpäeva eel, et lapsena ta emadusele ei mõelnud ja unistas hoopis advokaadiametist. Lapsevanemaks olemise parim kingitus on siiani 7-aastase poja Tarmo meisterdatud “parima emme” aumärk.
Esmakordselt aastal 1922 Eestis peetud tähtpäev tuleb tänavu ehk veidi teisiti. Külli Tammur tunnistab, et ta on pühapäeval, 10. mail tavapäraselt pere keskel. “Küll aga ei toimu emadega seekord suuremat laua taga istumist, vaid lähme selle asemel Padise metsa jalutama ja piknikule. Nii on sel kevadel möödunud juba ka lihavõtted ning minu sünnipäev. Nii-et omamoodi traditsioon juba seegi,” ütleb Tammur.
Pidupäeva traditsioon on ka see, et pereema võib magada nii kaua, kui soovib. “Poeg ning elukaaslane valmistavad mulle hommikusöögi, mille üks osa peab alati olema soolakala,” räägib Külli Tammur.
Tänavune erilisus on vast see, et 7-aastane poeg Tarmo teeb esimest aastat omal algatusel emadepäeva tarvis ettevalmistusi. “Muidu on ikka olnud lasteaia või isa eestvedamisel, kuid kuulsin just eile teda dušši all laulu harjutamas,” tunnistab pereema.
Poeg kinkis teenetemärgi
Armsaim kingitus on siiani eelmisel emadepäeval ruudulisele vihikulehele meisterdatud aumärk “parim emme”. Sellel on suur punane süda ja e-tähed küll tagurpidi. Aga ikkagi on tunnusmärk Tammurile ilusaim kingitus.
Lisaks emadepäevale on teine naiste tähtpäev ka 8. märtsil. Kui palju kipub see maikuu teist pühapäeva varjutama või vastupidi? “Suhtun hästi igasse päeva, mis võimaldab tõmmata tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele ning tõsta inimeste teadlikkust või tunnustada inimesi, kes on tunnustamist väärt,” ütleb Tammur.
Tema jaoks ei ole naistepäev kord aastas nelk näpus ringilippamine, vaid võimalus teadvustada, et naised teenivad samadel ametikohtadel jätkuvalt meestest veerandi võrra vähem. Nende esindatus poliitikas ja tippjuhtimises on ikka veel väga madal. “Ja see on probleem kõigi jaoks, mitte ainult naistele,” räägib Tammur.
Tahtis saada advokaadiks
Ise Tammur lapsena emadusele ei mõelnud. “Mina tahtsin lapsena saada advokaadiks. Aga usun, et iga terves peres kasvanud laps tahab olla just oma ema moodi ja tundub, et nii on minu elu ka läinud. Mu ema on väga töökas, põhimõttekindel ning mõõdukalt kamandamisele kalduv. Märkan neid jooni ka endas,” seletab tütar.
“Mu ema on väga töökas, põhimõttekindel ning mõõdukalt kamandamisele kalduv. Märkan neid jooni ka endas.”
Töötad igapäevaselt KIK-i projektijuhina ning toimetasid kaua Sindi paisu likvideerimisega. Kas ja kuidas saab siin emakohustusi ning tööd ühendada? “Keskkonnavaldkond võimaldab õnneks lapse tööle kaasamist väga hästi. Päris palju on õues ringiliikumist ning Tarmo on käinud minuga kaasas pisikesest peale,” ütleb pereema.
Poeg on niimoodi juba maast-madalast parajalt tarkusi kogunud. Ta oskas ema sõnul juba 5-aastaselt seletada, miks paisud on loodusele kahjulikud. Mõni ei saavat sellest elu lõpuni aru. “Aga eks teinekord on keeruline leida tasakaal töö- ja pereelu vahel ning on ka hetki, kus süda valutab, sest tööle ning volikogule kulub tähelepanu päris palju, ” tunnistab Tammur.
Liiga palju etteheiteid?
Naisi-volikogude juhte saab Harjus loetleda ühe käe sõrmedel. Külli Tammur juhib Lääne-Harju vallavolikogu. ”Kohtume tavaliselt korra kuus omavalitsusliidu koosolekul, rohkem oleme mõtteid vahetanud Raasiku volikogu esimehe Tiina Rühkaga. Aga see on ikka tavapärane kolleegidevaheline suhtlus,” räägib Tammur.
Milline on tänavuse aasta pidupäevasoov? Soovin, et iga ema saaks emadepäeva veeta just täpselt nii nagu ta ise soovib. Olgu selleks siis perega koosolemine või siis just vastupidi – puhkus ja aeg iseendale,” lõpetab ta.
Tammuri hinnangul survestab ühiskond emasid käituma teatud normide ja reeglite järgi ning liiga tihti pannakse neid tundma, et nad on halvad emad. Küll ei osteta juurvilju ökopoest, küll tehakse liiga palju tööd, küll ollakse lastega kodus passides kaotanud reaalsustaju ja professionaalsuse.
