Täna on äärmiselt tavaline, et enamik meist vaatab päev läbi erinevaid ekraane ja nutiseadmeid. Sellest tingituna on silmade ja nägemisega seotud probleemid üha levinuimad. Confido optometrist Hanna-Maria Vanaküla annab nõu, kuidas ekraanidega töötades silmade tervist hoida.

Arvutiga töötaval inimesel on silmad suurema osa päevast fikseeritud ühele sundasendile ja see tekitab silmades krambi, mis on sage põhjus erinevate vaevuste tekkeks. Peamised kaebused on peavalu, unetus, silmade sügelus ja kuivus, fokuseerimise raskused ja pseudomüoopia, mille puhul inimene tunneb, et nägemine on läinud halvemaks, kuid tegelikult ei ole – silmad lihtsalt pole ammu puhata saanud.

Silmade lihasspasmi ennetamiseks või vabastamiseks tuleks teha silmaharjutusi, mis aitavad silma ümbritsevaid lihaseid lõõgastada ja tugevdada. Harjutuste eesmärk on taastada silmade loomulik olek. Silmaharjutust tehes tuleks meeles pidada, et liigutada tuleb ainult silmi, mitte pead, ja pilku tuleks igas asendis hoida vähemalt kaks sekundit.

Harjutused ise on lihtsad – vaata nii ülesse kui võimalik, nii paremale, alla ja vasakule kui võimalik. Harjutusi võiks teha kaks ringi ühele poole ja kaks ringi teisele poole. Peale seda tuleks silmadega mõttes liikuda mööda diagonaale. Kui harjutustega silmade spasm ei vabane ja nägemine mõne kuu jooksul ei taastu, tuleks pöörduda silmaarsti poole, kes aitab selle vabastada ravimitega.

Kuidas ekraaniga töötades silmi kaitsta?

Eelkõige võiksid inimesed tõsisemalt suhtuda silmaharjutustesse ja jälgida puhkerežiimi soovitusi – paljud kaebused saaks juba seeläbi leevendatud. Ekraanide vaatamisest tuleks kaheminutiline paus teha iga 20 minuti järel.

Samuti on oluline, et kasutatavate ekraanide kaugus silmadest oleks ühe käe pikkus. Suuremate ekraanide puhul isegi veelgi kaugemal, sülearvutite puhul jällegi lähemal. Ekraan ei tohi olla liiga kõrgel ega ka otsevaatamise kaugusel. Silmade töö koondub allapoole oluliselt lihtsamalt kui otse ette, seega peaksid silmad olema ekraani ülemise serva kõrgusel. Telerit peaks vaatama nii kaugelt, et tekstid ekraanilt oleks kergelt loetavad.

Raamatu lugemise kaugus peaks olema umbes 40 cm kaugusel. Lükkan ümber ka linnalegendi nagu rikuks silmi pimedas ja hämaras lugemine – ainus, mida see põhjustab, on silmade väsimus. Nutitelefoni lugemise kaugus võiks jääda sarnaselt raamatulugemise kaugusega. Sageli toovad inimesed ekraani liiga lähedale, kuna tekst on üldjuhul väike. Seetõttu on pikalt telefonis olles oht silmalihaste spasmi tekkeks.

Kontaktläätse kandjad peaksid rangelt järgima soovitusi kandmisrežiimi ja läätsede puhastamise osas ning laskma optometristil või silmaarstil silmade seisund igal aastal üle vaadata. Viivitamatult tuleb silmaarsti juurde pöörduda ka siis kui tekivad imelikud kaebused silmade osas – näiteks tekib silmade ette ämblikuvõrk või täpp, mis nägemist segab.

Pikalt lähitööd tegev täiskasvanu võiks kasutada lähitööks eri prille, mille tugevuse ja vajaduse selgitab välja optometrist. Näiteks miinus prillide kandjatel võiks olla lähitöö jaoks eraldi nõrgemad prillid. Miks? Sest olemasolevad miinus prilllid on korrigeeritud kaugele vaatamiseks, pikalt lähitööd tehes need pigem soodustavad silmade väsimust.

Paljud arvutiga töötavad inimesed, kellel on tundlikud silmad, leiavad leevendust ka sinist valgust blokeerivatest prilliklaasidest. Sinine valgus kiirgub tugevalt silma sisse, väsitab silmi ja võib kahjustada võrkkesta. Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid näevad välja nagu tavalised prilliklaasid, kuid aitavad neutraliseerida LCD ja LED ekraanidelt tulevat valgust.

Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelt ütleb, et leevendust ekraanist väsinud silmadele leiab ka apteegist.

Arvutiga tööd tehes on koormus silmadele suur – keskendume pingsalt arvutiekraanile, mistõttu silmad on liikumatus asendis, nende pilgutussagedus väheneb ja silmad väsivad, kuna ei saa piisavat niisutust. Kipitust, punetust ja silmade valulikkust aitavad leevendada apteegis pakutavad niisutavad silmatilgad ja silmavitamiinid.

Kuiva silma pisarad ehk kuntspisarad sisaldavad näiteks A-, E-, B2- ja B12 vitamiini, hüaluroonhapet, aaloet, dekspantenooli, mineraalõlisid ja muud. Silmatilkadel on erinev koostis aga ka erinev tilga paksus. Mida vedelam tilk, seda tihedamini tuleb niisutavaid tilkasid kasutada, kuna nad ei püsi silmas kaua. Mida viskoossem tilk, seda harvemini tuleb neid kasutada. Paksema konsistentsiga kunstpisarad nagu geelid ja salvid püsivad silmas pikka aega – neid tuleks panna silma õhtul enne magama minekut ja hommikul.

Silmatilkasid tuleks kasutada nii tihti kui vajadus on. Kui üks niisutav tilk ei sobi, tuleks proovida järgmist niikaua, kuni leitakse enda jaoks sobiv.

Paar korda aastas võiks inimesed oma silmade heaks teha vitamiinikuuri, mis kestab kaks kuni kolm kuud. Silmavitamiinid aitavad silmi toita ning leevendada nende väsimust ja kuivust. Silmavitamiinid sobivad inimestele, kes töötavad palju ekraanidega, loevad või muud moodi pingutavad oma silmi. Vitamiinid kaitsevad silmi ka tugeva valguse eest. Silmavitamiini koostisesse on valitud silmale vajalikud vitamiinid, antioksüdandid ja mineraalid nagu A-, C- ja E- vitamiin, tsink, oomega-3, seleen ja mustikas.

Apteegist leiab spetsiaalseid tooteid ka kontaktläätsede kandjatele. Olemas on nii puhastusvedelikud kui ka tundlikule silmale mõeldud hooldusvedelikud. Samuti on kontaktläätse kandjale hädavajalik kasutada niisutavaid tilkasid, et saada kehvasti ära tulevad läätsed silmast kätte, ennetada silmapõletikke ja leevendada kuiva silma. Apteegi riiulil on lai valik kuntspisaraid, kuid enne lõpliku valiku tegemist, tuleks konsulteerida apteekriga, kes aitab silmatilkade sobivuse läätsekandjale kindlaks teha.