Arhitekti vaates võiks Kose keskus siduda tulevikus väljaku, selle naabrusse jäävad hooned, üle jõe viiva silla ja kaldale rajatava promenaadi ühtseks avalikuks ruumiks, mis pakub turvatunnet ja oleks ka asjalikult praktiline.

Kose vallavalitsus ja Eesti arhitektide liit kuulutasid välja Kose aleviku keskuse arhitektuuri ideelahenduse võistluse võitjaks võistlustöö „Lumm“, mille autor on Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroost Doomino Arhitektid.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida terviklik ruumiline lahendus alevikukeskusele ehk keskväljakule, jõeäärsele promenaadile ning ühendustele kultuurikeskuse hoone ja bussijaamaga, teatas Kose vallavalitsus.

Võistlusala hõlmab keskväljakut Pika tänava äärde jääval Kodu parkla kinnistul, alevikukeskuse ühendusi kultuurikeskuse ja Pirita jõega ning jõeäärset promenaadi.

Samuti oodati lahendusi, kuidas muuta aktiivselt kasutatavaks keskväljaku kõrvale jääva Kose gümnaasiumi väliala ning keskuse vahetus läheduses paiknevate osaliselt ärifunktsiooniga erakinnistute ühisruumi senisest paremaks rakendamiseks.

Eskiis loob eeldused harmoonilise keskuse tekkeks

Võidukavandi autorite sõnul omab Kose aleviku keskosa oma kompaktse ja suhteliselt tiheda struktuuri ning looduslike ja kultuuripärandiliste elementidega suurt potentsiaali tänapäevase ja inimsõbraliku keskkonna tekkimiseks.

OÜ Doomino Arhitektid juhatuse liige ja konkursi võitnud kavandi „Lumm“ autor Pelle-Sten Viiburg ütleb, et tema töö võiks nüüd saada Kose keskuse edaspidise projekteerimise aluseks. Kavandi koostamisega pihta hakates tuli lahendada praegu ajale suhteliselt jalgu jäänud alevikeskuse parema funktsionaalsuse küsimus – kuidas muuta Kose keskväljak, mis momendil on pelgalt autode parkimiseks kasutatav plats, modernse välimusega paigaks, kus jalakäijatel oleks mugav ja turvaline liikuda.

„Sealne avalik ruum lausa karjus uuenduste järele,“ leiab Pelle-Sten Viiburg. „Tegelikult hõlmab uuenduste kavand ala laiemalt, kuni jõe äärde välja, kuigi jah – esimeses järjekorras tuleks seal uuendada just keskväljakut.“

Tema sõnul on Kose iseenesest tore alevik, kus on hästi tihe, erinevatest ajastutest pärinev hoonete asetus, mida uuemal ajal rajatud asulates pole. Lisaks veel jõgi ja kõik, mis sellega kaasas käib: sild, vesiveski, veidi eemal paiknev kirik jm säärane. Selline ajalooline kihistus võimaldab arhitektil neid erinevaid objekte omavahel siduda ja ajakohaseks elukeskkonnaks muuta, märgib Viiburg.

Uue keskväljaku eskiisi järgi peaks seal leiduma rohkelt kõrghaljastust ja vaid jalakäijatele mõeldud alasid, kuhu autodel asja pole. Eskiisid Doomino Arhitektid 

Ta hindab, et kõige olulisem on esimeses järgus korda teha keskväljak, mille ümber saab edaspidi juba järk-järgult korrastada bussijaama, sildu, ehitada välja jõeäärne promenaad jmt. Korraga ei suudeta seda niikuinii ellu viia, aga nõnda võiks arhitekti hinnangul asjad kulgeda loogilist rada mööda. Esimese etapi teostamiseks võiks Pelle-Sten Viiburgi hinnangul kuluda paar-kolm aastat.

„Kosel on keskus kompaktselt koos ja tänu sellele on seda ka lihtsam n-ö tervikuks siduda.“

„See keskkond on juba niigi inimsõbralik, kus ei ole vaja teha mingeid kardinaalseid muudatusi, pigem tuleb see asulasüda muuta kaasaegsemaks ja funktsionaalsemaks. Kosel on keskus kompaktselt koos ja tänu sellele on seda ka lihtsam n-ö tervikuks siduda.

Erinevalt nendest asulatest, kus ehitised asuvad üksteisest kaugel ja selle tühja ruumiga on keeruline midagi peale hakata,“ kirjeldab Viiburg Kose eripärasid. „Potentsiaal on seal päris tugev, kuigi jah – mõned hooned on praegu kehvas seisukorras, aga eks ka need tuleb ajapikku korrastada. Elu on näidanud, et kui asula- või linnasüda saab korda tehtud, siis hakkavad ka selle naabruses olevate hoonete omanikud oma kinnistuid korda tegema.“

Näitena toob ta esile Elva, Põlva ja Võru, kus pärast väljaku valmimist elu ka selle ümbruses märksa hoogsamalt keema hakkas.

Arhitektuurikonkursi üks ülesandeid oli leida lahendusi ka veokite liikluse asulakeskusest kõrvale suunamiseks. Praegu liiguvad veoautod otse läbi Kose aleviku suhteliselt kitsastes tingimustes, muu hulgas ka keskväljaku äärest. Pikem eesmärk on suunata veosed alevikusüdamest hoopis mööda, aga see eeldab loomulikult eraldi ümbersõidutee ehitamist.

Vald lahendab kavandi etappide kaupa

Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak, kes oli ka arhitektuurikonkursi žürii eesotsas, on seda meelt, et alevikusüda ei vaja radikaalset ümbermõtestamist, vaid ajakohastamist, julget heakorrastamist ja mugavate ühendusteede loomist.

„Nendest põhimõtetest ongi autorid oma ideekavandi loomisel lähtunud,“ kinnitab Merle Pussak. Žürii hinnangul on tegu tänapäevase lahendusega, kus tekib ruumiliselt mõnus keskkond. See on klassikaline linnaruumi loov töö. Siin on olemas peaväljaku elemendid, otsitud on teatud pidulikkust, et luua koht, kus korraldada mitmesuguseid sündmusi.

Pikk tänav on väljaku lõigus sellega samas tasapinnas ja sama sillutisega, mis pikendab väljakut visuaalselt. Lahendus toetab jõe äärde liikumist, jõeäärse ala trepistikud ja puiesteed on sümpaatsed.

Rannapromenaad on lahendatud võimalikult looduslikuna, minimalistlikult sillutatud kallasrajana. Silla juurde bussiootepaviljoni taha on loodud tore väike väljak, kus ringpink lehtpuu ümber tekitab mõnusa ruumi. Läbiv puiestee juhib liikumist aleviku eri osade vahel.

Kose tänava väljakuga piirneva ühesuunalise lõigu liiklussuunda on muudetud ning parkimiskohad on lahendatud sillutatud taskutena, mis on väljakust eraldatud puuderiviga. Pika tänava väljakut läbivas lõigus on liiklust rahustatud sillutise ja künnisega.

„Kokkuvõttes on tegu detailse ja mõtestatud lahendusega, mida on hea edasi arendada ja etappide kaupa teostada. Iga etapp on osa tervikust, kuid töötab ka eraldiseisvana,“ selgitab Pussak.

Võistlus korraldati EV100 „Hea avalik ruum“ jätkuprogrammi raames. Võidutööd „Lumm“ premeeriti 10 000 euroga, teise koha preemia, 8000 eurot, pälvis kavand „Tantsupõrand“ arhitektuuribüroolt J+XS, autorid Andreas Krigoltoi, Jõnn Sooniste ja Xenia Sooniste.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Kose vallavolikogu ja žürii esimees Merle Pussak, Kose vallavanem Demis Voss, Kose valla esindajatena Enelin Alter ja Evely Ehrpas, Eesti arhitektide liidu esindajad Kalle Vellevoog ja Peeter Loo ning Eesti maastikuarhitektide liidu esindajana Laura Männamaa.