27.-30. novembril ja 4.-5. detsembril filmiti Kolga mõisas kirjanik Andrus Kivirähu kultusromaani ainetel tehtavat filmi “Rehepapp”.

Alates eelmise aasta juunist kuulub Kolga mõis Anu Koppelile. Koppeliga võttis filmitiim ühendust telefoni teel, ent põhjalikumalt filmivõtetesse naine ei süvenenud “Olin vaid üks kord tund aega seal,” räägib Koppel, kes jättis praktiliste probleemide lahendamise oma usaldusisik Meelis Rondo hooleks.
“Kolga mõisas oli all köögis kunstniku poolt väljaehitatud katel, hästi ilus,” meenutab võttetruppi abistanud Rondo. Võteteks kasutati ka krahvinna tuba ja mitmeid teisi ruume.

Tagasilöögi tõi elektrikatkestus, mistõttu võtted seisid kaks ja pool tundi. Tõeliseks katsumuseks kujunes viimane võttepäev, mis lõppes neljanda detsembri öösel vastu viiendat kella kolme-nelja vahel. “Näitlejad on professionaalid, nad teevad oma tööd hästi. See ongi nende töö. Ei olegi vahet, kas on öö või päev,” arvab Rondo.

“Kohalikele elanikele väga meeldis, et mõis oli valge ja ilus ja ma arvan, et neil tekkiski selline nostalgiatunne, et elu käib ja väga vahva oli,” jätkab Rondo.

Kolga mõis on üsna räämas, mõned peahoone hoovipoolsed toad lausa varisemisohtlikud. “Seal on lindid ees, ega sinna kedagi ei lasta,” räägib Rondo kriisipiirkonna kohta. “Peasaal ja kõik need ruumid, kus võtted toimusid, on turvalised.”

“Tulevaks suveks on on planeeritud mõisas toimuma palju kultuuri- ja ettevõtlussündmusi, loodame taasavada külalistemaja,” on Rondo siiski optimistlik mõisa tuleviku suhtes.
“Rehepapi” režissöörina astub üles Rainer Sarnet, produtsendina tegutseb Katrin Kissa. Varasemad võtted tehti Tallinnas Vabaõhumuuseumis ja Noblessneri valukojas, aga ka Saaremaal Karulas, Luke mõisapargis ja Malla mõisas.

Eesti-Poola-Hollandi ühisprojekti maksumuseks kujuneb 1,4 miljonit eurot. Osa sellest tuleb Eesti Filmi Sihtasutuselt. “Rehepapp”, mille stsenaariumi on tegemise ajal korduvalt muudetud, peaks kinodes esilinastuma 2016. aasta novembris.