Käes on kevad ja see tähendab, et varsti on looduses näha linnu- ja loomalapsi. Erinevalt inimlastest on nad palju varem oma vanemate vaateväljast eemal ja iseseisvamad.

Kui inimene leiab esmapilgul abitu metslooma, eriti veel, kui tegu on loomalapse või linnutibuga, on tihtipeale esimene reaktsioon ta sülle haarata. Õnneks ollakse üha teadlikumad ja esmalt võetakse ühendust oma ala spetsialistidega, kes annavad esmased juhendid, mille käigus püütakse abitu tegelane oma vanematele tagasi anda. Kui see ei õnnestu, siis pakutakse abi.

Oluline on silmas pidada, et igal loomal ja linnul on kindel menüü, ühelegi neist ei tohi anda lehmapiima. Lisaks on omaalgatuslikult metslooma loodusest eemaldamine ebaseaduslik, nende abistamine vajab vastavaid teadmisi.

Jänesed, oravad ja teised imetajad

Jäneseema peidab oma pojad erinevatesse kohtadesse laiali, et kogu pesakond korraga kiskja saagiks ei langeks. Õhtu hakul tuleb ema oma poegade juurde tagasi, toidab neid ja peidab uude kohta.

Terve jänesepoeg ei pea inimese eest ära jooksma, ta surub ennast vastu maad ja tardub, püüdes olla võimalikult nähtamatu. Olgugi, et Tallinna kesklinna park ei tundu inimesele jänese jaoks ohtu kohana, elavad paljud metsloomad linnakeskkonnas ja sinna ei ole midagi parata. Jänesepoega märgates ära puutu teda palja käega!

Oravapojad ei käi ilma emata ringi enne, kui nad on piisavalt vanad, et on suutelised osavalt ringi ronima. Juba kohevama sabaga oravalaps kipub pesast välja uudistama, ohu korral suudab ta kiiresti põgeneda. Kui pisem oravapoeg on pesast välja kukkunud, siis vajab ta abi ja kui pesa asukoht on teada, tuleks ta pessa tagasi aidata. Pea meeles, mitte palja käega!

Hall-kärbsenäpp toidab oma poega ja lendab siis kohe uue toidupala järele. Foto Kristina Aas 

Loom peab olema soe, kui tegu on alajahtunud loomalapsega, siis ema teda üldjuhul tagasi ei võta. Enne sekkumist konsulteeri spetsialistidega! Rebasekutsikad ja kärplased on pikalt oma ema hoole all, omapäi ei käi nad ringi enne sügist. Kui leiad mõne neist pisikestest tegelastest, veendu, et loom on terve, võimalusel otsi pesa ja konsulteeri teadjamatega, kuidas edasi toimida.

Linnupojad pesast väljas

Kui linnupojal on suled seljas ja ta ringi hüppab, on ta piisavas vanuses, et maapinnal omapäi liikuda, olgugi et ta veel ei lenda. Enne sekkumist tuleks linnupoega paari tunni jooksul väga pingsalt jälgida, vanemad toidavad oma poegi väga kiiresti ja lendavad siis jälle uut nokatäit otsima.

Ilma sulgedeta või udusulis linnupoeg vajab siiski abi, vastasel juhul ta alajahtub ja hukkub. Võimalusel soojenda ta käte vahel üles ja otsi pesa.

Enne loodusesse sekkumist konsulteeri spetsialistidega ja veendu abi andmise vajaduses.

Erinevalt teistest liikidest ei saa röövlindude, näiteks kakkude ja kullide tibud, maapinnal hakkama. Varesed näevad neis kohe ohtu ja asuvad enda poegi ja pesasid kaitstes rünnakule.

Kui kakupoeg on ergas ja naksutab nokaga, tuleks ta tagasi oksale sättida – võimalikult kõrgele puuvõre lähedale peitu, et ta oleks kaitstud ja ema tema eest edasi hoolitseda saaks.

Pea meeles!

Kui leiad metslooma või -linnu, konsulteeri enne sekkumist Eesti Metsloomaühinguga numbril 5632 2200 või helista riigi infotelefonil 1247.