PISA uuringu tulemused näitavad, et väga hea eestikeelse hariduse kõrval pakutakse Eestis – vähemalt senini – ka maailma üht parimat venekeelset haridust. See jääb aga ikkagi alla eestikeelsele haridusele. Ka pole vene õppekeelega koolidele õpetajaid ette valmistatud juba mitu kümnendit.
On loomulik, et Eestis minnakse järk-järgult üle eestikeelsele haridusele. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel ja kestab kuni 2030. aastani. Selleks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. Paraku ei olda selleks kõikjal valmis või ei taheta igal pool eestikeelsele õppele üle minna.
Erandit taotleb Maardu
Maardu linnavolikogu otsustas esitada Eesti vabariigi valitsusele taotluse Rukkilille ja Rõõmu lasteaedades 2024/2025. õppeaastaks loa andmiseks 50% muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks.
Maardu linnapea Vladimir Arhipovi (pildil) sõnul on eestikeelsele õppele üleminek oluline eesmärk ning linna toega panustavad vene õppekeelega lasteaedade pedagoogid aktiivselt oma eesti keele oskuse parendamisse. „Soovin tunnustada kõiki õpetajaid, kes osalevad keelekursustel, võtavad osa keelekohvikutest või õpivad eesti keelt eraõpetajate toel eesmärgiga sooritada keeleeksam C1 kategooriale. Samas peame tunnistama, et nõuetele vastavate lasteaia õpetajate puudus Maardu vene õppekeelega lasteaedades on väga suur ning keelenõuetele vastavaid pedagooge on väga raske leida,“ sõnas linnapea.
Harju Elu toimetus palus Maardu linnavalitsuse taotlust kommenteerida linnavolikogu liikmel, endisel Maardu linna haridusnõunikul Eve Kislovil (pildil). Eve Kislov on seisukohal, et linnavalitsuse taotlus ei ole põhjendatud. „Aasta on küll pikk aeg, aga endise pedagoogina ma ei usu, et see üks aasta laste keeleõppes midagi muudab. Selleks on aasta liiga lühikene. Kolme-nelja aastaga võib midagi muuta, aastaga mitte,“ põhjendas Eve Kislov oma seisukohta. Pigem näitab selline taotlus, et üleminekuga eestikeelsele õppele tahetakse venitada, on endine pedagoog kindel.
Samas on Eve Kislov täielikult päri linnapea väitega, et õpetajaid on Maardusse raske leida, tuleb konkureerida naabrite, Viimsi valla ja Tallinna linnaga.
Mida Maardu taotleb?
Arvestades olemasolevat üleriigilist õpetajate puudust, linnas olevat olukorda ning toimunud lasteaiaõpetaja konkursside tulemusi, jõuti Maardu linnavalitsuses järeldusele, et 1. augustist 2024 on lasteaiad Rukkilill ja Rõõm suutelised ainult osaliselt ehk 50 protsendi ulatuses katma nõuet viia õppe- ja kasvatustegevus läbi eesti keeles. See tähendab, et kõikides rühmades toimuks pool päeva õppetegevus eesti keeles ning pool päeva muus keeles. Muusika ja liikumisõpetuse tunnid toimuvad täielikult eesti keeles.
Taotlusega palutakse lisaaega olemasolevatele õpetajatele C1 keeletasemele eksami sooritamiseks ja kvalifikatsiooninõudele vastavate pedagoogide leidmiseks Maardu vene õppekeelega lasteaedadesse.
„Ei saa öelda, et Maardus eesti keelt lasteaedades ei õpetata. Õpetatakse, õpetajate poolt tehakse tõsist tööd. Vene keelt kõnelevatest perekondadest pärit lapsed räägivad lasteaeda lõpetades eesti keelt üsna kenasti. Aga siis tuleb suvi vahele, koolieelikud lähevad oma vanavanemate juurde, kes räägivad nendega valdavalt ainult vene keelt. Ja kooli alguseks ei mäleta lapsed õpitust enam suurt midagi,“ leiab pedagoogiharidusega Eve Kislov. Samas tõdeb ta, et kord selgeks õpitut on lihtsam meelde tuletada kui nullist alustada.
Mida Maardus tehakse eesti keelele üleminekuks?
Viimase aasta jooksul on 34 Maardu venekeelse lasteaia õpetajat osalenud Maardu linna, töötukassa ja keeleameti toega korraldatud eesti keele kursustel. Samuti kasutatakse keeleõppeks nn keelekohviku formaati, kus rõhku pannakse suhtlemisoskuste arendamisele ning julgustatakse ja motiveeritakse pedagooge eesti keeles suhtlema. Keelekohvikutest võtab osa 43 Maardu lasteaia õpetajat.
„Eelduste kohaselt on 2025/2026. õppeaastaks Maardus juba piisavalt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid pedagooge, et jätkata vene õppekeelega lasteaedades täielikult eestikeelse õppega,“ kinnitab Maardu linnapea Vladimir Arhipov, kes ise räägib väga head eesti keelt.
„Kui töötasin Maardu linna haridusnõunikuna, käis minu juures vastuvõtul õige mitu lapsevanemat, aga ka vanaisa-vanaema, kes tahtsid oma last või lapselast panna eestikeelsesse lasteaeda. Siis polnud see alati võimalik. Nüüd aga, kui on lausa riiklik programm eesti keelele üleminekuks, tuleb see kindlasti ära kasutada, mitte viivitada,“ ei toeta linnavolinik Eve Kislov (pildil) linnapea Arhipovi arvamust. →
PROBLEEM
Maardus otsitakse uusi õpetajaid
Kristina Kallas ütles 28. märtsi Kanal 2 uudistesaates „Reporter“ välja oma isikliku seisukoha, et Maardu linnavalitsuse taotlus pikendada eestikeelsele õppele üleminekut on põhjendamatu. Samas lisas minister, et Eesti vabariigi valitsus kujundab kõigi taotlejate osas oma ametliku seisukoha aprillikuu jooksul.
„Kindlaks plaaniks on uute kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmine, millega aktiivselt tegeletakse juba praegu. Samuti kaalutakse erinevaid võimalusi õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks Maardu vene õppekeelega lasteaedades, millest on hetkel ennatlik rääkida,“ vastati Maardu linnavalitsusest Harju Elu päringule, mida tehakse Maardus juhul, kui nõusolekut valitsuselt ei saada.
„Maardus ei tööta keegi sellele vastu, et eestikeelsele õppele üle minna, lihtsalt olukord on selline nagu on. Maarduga piirnevat Viimsi valda ja Tallinna linna ei suuda me õpetajate palkadelt küll ületada, aga olukorrale lahendus leitakse. Maardu saab eestikeelsele õppele üleminekuga hakkama,“ oli ka linnavolikogu liige Eve Kislov kindel.
