Harju Elu küsis terviseametilt, kus ja kui tihti mõõdetakse vee kvaliteeti Harjumaal, kus on tegelikult vaid üks ametlik supluskoht, Vääna-Jõesuus.

Vastab Aune Annus-Urmet, terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist

Harjumaal on vaid üks ametlik supluskoht – Vääna-Jõesuu. Mis eristab ametlikku supluskohta mitteametlikust ning kes saab taotleda ühele supluskohale ametliku supluskoha nimetust?

Selleks, et supluskoht saaks ametlikult avalikuks supluskohaks, peab supluskoha omanik või valdaja esitama terviseametile kõigepealt taotluse supluskoha asutamiseks ja seejärel enne iga hooaja algust taotluse hooaja avamiseks ning vee seirekalendri kooskõlastamiseks. Seejärel annab terviseamet omapoolse nõusoleku ning lisab supluskoha nn avalike supluskohtade nimekirja oma kodulehel. Supluskoha asutamine ja suplushooajaks ametlikult avamine sõltub aga ainult supluskoha omaniku või valdaja otsusest.
Nn mitteametlikke supluskohti on erinevaid – on selliseid, kust võetakse vaid üks proov hooajal ja on ka selliseid, mis põhimõtteliselt vastavad kõigile määruse nõuetele, kuid supluskoha valdaja ei soovi seda ametlikult avada.

Terviseameti kodulehel oleval kaardil on Harjumaa supluskohtades kõikjal vee olukord “väga hea”. Mida see täpselt tähendab?

Suplusvee kvaliteeti hinnatakse ja supluskohad klassifitseeritakse peale iga suplushooaja lõppu nelja kvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. „Väga hea“ ja „hea“ veekvaliteedi klassi saavutamiseks on oluline eelkõige see, et suplusvee bakterite (soole enterokokid ja E. coli bakterid) sisaldus erinevates proovides kõiguks võimalikult väikeses ulatuses. „Väga hea“ tähendabki seda, et kahe bakteri sisaldus proovides on läbi nelja hooaja enam-vähem samas suurusjärgus, lühiajalisi reostusjuhte ei ole esinenud ning veekvaliteet vastab kõige rangematele piirnormidele.

Kui tihti käib terviseamet Harjumaa supluskohtades vee kvaliteeti kontrollimas?

Suplushooaja jooksul tuleb minimaalselt võtta neli suplusvee proovi, milles analüüsitakse kahte mikrobioloogilist näitajat, samuti tuleb kontrollida veepinna puhtust visuaalselt – et seal ei leiduks erinevaid jäätmeid ega sinivetikate poolt põhjustatud õitsenguid.
Suplusvee seire teostamine on supluskoha valdaja kohustus.
Terviseameti inspektorid käivad avalikke supluskohti järelevalve käigus kontrollimas 1-2 korda hooajal. Nn mitteametlikes randades järelevalvet ei teostata, kuid terviseohutuse mõttes võivad ka terviseameti inspektorid mõningatest supluskohtadest võtta 1-2 proovi hooajal.