Paarsada meetrit enne Kakumäe kaunist liivaranda keerab suurelt teelt jalgrada pahemale Tiskre poole. Edasi viib teekene üle Tiskre oja. Peale sillakest tuleb juba laudtee, mis kulgeb ehk paarkümmend meetrit. Ja lõpeb siis… 

Inglise keeles on hea väljend in the middle of nowhere. Ehk siis – keset eimiskit. Just nii tahaks öelda selle laudtee kohta. Lõpeb keset eimiskit. Täpsemalt mudasel merekaldal kõrkjates. Pilgu aga laudteelt kõrgemale, üle kõrkjate, tõstes, hakkavad vaatajale silma Tabasalu pankranniku karmilt kaunid kontuurid. 

Ammune unistus

„See on Tabasalu ja Tiskre elanike ammune unistus – jalutada mööda merekallast kolm kilomeetrit Kakumäe liivaranda, mitte sõita sinna maanteed mööda autoga,“ mõtiskleb Harku valla volikogu liige, loodussõber Heinart Puhkim. 

Kui vana on unistus pääseda Tiskrest randa mööda Kakumäele, ei tea keegi täpselt. Igal juhul on pikalt on kõneldud Tabasalu-Kakumäe vahelise ühendustee rajamisest. Küll on jutuks olnud muldkehal paiknev kergliiklustee, kus tee ääres valgustus ja istepingid, küll lihtsa laudtee ehitamine, aga tundub, et Kakumäe inimesed vastupidi Tabasalu omadele seda teed ei taha. Ei taha jalutada linnast mõni kilomeeter edasi asuva Tabasalu looduspargini, et nautida kõrgelt pankrannikult vaateid Tallinnale või päikese loojumist merre või teha mõni tiir Tabasalu paljukiidetud terviseradadel.

„Vastupidi,“ kinnitab Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov ja toob näiteks, et Kakumäe-Tiskre-Tabasalu kergliiklustee järjekordne eskiisprojekti avalik tutvustus ja sellele järgnenud arutelu toimus 31. jaanuaril Haabersti linnaosavalitsuses. Ikka selleks, et see teekene ükskord ka valmis ehitada.

„Laudtee peaks sulanduma loodusesse, mistõttu otsustasime jätta ära pingid, valgustuse ja prügikastid, et säilitada looduslik ja harmooniline keskkond.“
– Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov

Seekord kergliiklustee projekt

Projekteerimisbüroo K-Projekti maastikuarhitekt Signe Kasepalu (pildil) kinnitab, et nende büroo sai läinud aasta lõpus linnaosavalitsuselt ülesandeks projekteerida muldkehale ehk teetammile rajatud Tabasalu-Kakumäe vaheline kergliiklustee. 

„Lähteülesanne andis teatud raamid. Tee alguspunktiks oli sild üle Tiskre oja Räime tänaval, lõpp-punktiks aga Tabasalu terviserada. Samuti olid antud punktid, mida tee peaks läbima, näiteks kuhu tuleks rajada üle Apametsa kraavi viiv sild. Ka oli ette öeldud, kui kõrge tohib olla teetammi maksimumkõrgus ja millise valgustuse võiks sellele kavandada,“ kõneleb arhitekt lähteülesandest. 

Projekteerimisbüroos K-Projekt tehti plaanilahendusest kaks varianti. Esimene kulges kõige rannapoolsemale Roostiku tänavale hästi lähedal, teine kaugemal – 30 meetrit tänavast. „Andsime ainult plaani, kus võiks teekoridor minna, kus oleks ristumine tänavatega, kus parkimiskohad kaugemalt tulijaile. Pakkusime eskiisis välja ka kohad, kus võiks olla kergliiklusteelt mereni viivad laudteed, millelt inimesed saaksid näiteks ujuma minna. Laudteede sihid mereni pakuti väljakujunenud ja sissetallatud radade asukohtadele. 

 Edasise projekteerimise käigus tuleb kindlasti välja selgitada projekti mõju linnustikule, kahepaiksetele, roostikule. „Isegi kui projekt tuleb lõpuks ka laudteena, on tal ikka võrdlemisi suur keskkonnamõju,“  usub arhitekt.

Muldkehal oleva 2,8 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri laiuse kergliiklustee eskiisil oli kavandatud valgustus, ette oli nähtud kohad istepinkidele, nende lähedal prügikastid. „Tellija soovil esitasime eskiisi teest, mida saaks kasutada aasta läbi, 24/7 – see oleks valgustatud, masinatega hooldatav,“ võttis maastikuarhitekt valminud eskiisi kokku.

Tuliseks läinud arutelu  

Arutelu eskiisprojekti üle Haabersti linnaosavalitsuses kujunes tuliseks. Kohal oli ligi 30 ümbruskonna elanikku. Nende märkustele ja küsimustele olid vastamas Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov ja eskiisprojekti koostanud büroo K-Projekt maastikuarhitekt Signe Kasepalu.  

Kohale tulnud elanikud avaldasid pahameelt, et seni avalikustatud laudtee idee on eskiisi tasandil asendatud muldkehal oleva täismõõtmetes kergliiklusteega koos valgustuse, istepinkide ja parkimisplatsiga.

„Ka ma ise ei pidanud valgustust mõistlikuks keskkonnas, kus pesitsevad linnud. Kui valgustus rajada, siis ainult väga madalale, teega ühele tasapinnale,“ lepitas arhitekt inimesi.

„Muldkehal oleva kergliiklustee soov oli ühel kohalikul mittetulundusühistul,“ andis Oleg Silijanov teada avalikuks saanud uue eskiisi sünniloo.

„Seda teed pole üldse vaja,“ arvasid mõned kohaletulnuist. „Ei kergliiklusteena ega laudteena. Kinnisvara hinnad langevad, kui siin hakkavad hordid trampima,“ olid nad veendunud.

„Kindlasti on teed vaja,“ pareerisid ümbruskonna kortermajade elanikud eramajade omanikke, aga nemadki olid nõus, et muldkehal olevat kergliiklusteed pole vaja. Piisab laudteest. Pole vaja ei prügikaste ega istepinke, rääkimata valgustusest.

„Töötame projektiga edasi,“  sõnas Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov kokkutulnuile. Sellega oldi päri.

KOMMENTAAR

Töö projektiga jätkub
Harju Elu palus oma seisukohti täpsustada Haabersti linnaosa valitsusel. Selgitab linnaosa vanem Oleg Siljanov.

Koostatud projekt tekitas elanike seas vastandlikke tundeid ning eriarvamusi, kuid tagasiside oli sisukas ja vajalik edasiste sammude jaoks. Avaliku tutvustuse eesmärk oli tutvustada meie visiooni selle projekti kohta ning kuulata kõiki osapooli, et saada erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. Kuna see projekt on äärmiselt oluline ja vajalik, siis kindlasti jätkame sellega ning teeme kõik endast oleneva, et see ellu viia. Lähtudes elanike ettepanekutest on otsustatud teha projektis mitmeid muudatusi, nimelt jätkame ainult laudteega, tammi ei tule. Laudtee peaks sulanduma loodusesse, mistõttu otsustasime jätta ära pingid, valgustuse ja prügikastid, et säilitada looduslik ja harmooniline keskkond. Laudtee peaks paiknema lähimatest elumajadest umbes 30 meetri kaugusel.

Kinnitame veel kord, et meie eesmärk on luua projekt, mis võimaldab kohalikel elanikel ilma probleemideta liikuda Kakumäelt Tiskresse ja sealt edasi Tabasaluni ning tagasi, samas säilitades lähedal elavate elanike privaatsuse ja rahu. Hetkel peame läbirääkimisi maaomanikega, Tallinna linnavaraameti ning linnaplaneerimise ametiga. Edasised sammud sõltuvad suuresti ka maaomanike otsustest. Antud etapil meil ei ole lahkarvamusi projekti osas Harku vallavalitsusega.