Eelmisel nädalal selgusid maakonna tänavused kaunimad kodud ja hooned. Kauneimaks eramuks tunnistati üksmeelselt perekond Honga kodu Keila linnas. Võitnud kodu võlus oma avatud ja liigirikka ning tänavaruumiga sujuvalt seotud eesaiaga, mille vastukaaluks oli intiimne õuepoolne “roheline tuba”. Harju Elu käis kaunist kodu oma silmaga vaatamas.
Auhinna pälvinud elamu asub Loode-Keilas, Sopsu Tooma tänaval. Seal asuvad eramajad, mis on kaunid ja hoolitsetud. Ilmselt kõik need vääriksid suuremaid või väiksemaid autasusid. Kuid seekord valiti välja Katrin ja Sven Honga eramu.
Pereisa Sven räägib, et krundid pole seal mitte kogu aeg olnud. Enne kinnisvaraarendusi laiutas Loode-Keilas Nõukogude tankipolk. Selle tagajärjed andsid ennast tunda veel aastaid. “Tankipolk oli ennast korralikult sisse seadnud. Vana sodi ja prahti vedasime siit kõvasti välja. Betoontükke, kumme, hammasrattaid jne. Mahajäetud okastraati oli ka palju,” meenutab Sven Honga.
Katrin Honga lisab, et tänavu jõulude ajal täitub kuus aastat, kui perekond Keilasse kolis. Enne seda elas perekond Honga Keila-Joal, täpsemalt Meremõisas. Nende kodu asus mere kaldal, tuulises paigas.
Lastel palju sõpru
“Aga siis juhtus nii, et esimesele lapsele oli võimatu Laulasmaale lasteaiakohta saada. Nii mängis elu sellise hea vigerpussi, et jõudsime Keilasse. See on hea vingerpuss. Laps sai kohe siia samasse Rukkilille lasteaeda,” rõõmustab pereema. Nüüd on peres neli last. Kõik nad õpivad või käivad lasteaias Keilas.
Kaks poissi mängivad korvpalli, tütar tegeleb akrobaatikaga. “Lihtne logistika, sest kool ja lastead on lähedal. Ja Sopsu-Tooma tänava otsas bussipeatus,” lisab pereisa.
Et Loode-Keila arendus sai valmis enam-vähem ühel ajal, siis kolisid sinna valdavalt noored lastega pered. Vastupidiselt Meremõisale, kus lastel kaaslasi polnud, on neil Keilas palju sõpru ja sõbrannasid. “Siin on neil väga tore. Igas majas elab kaks või kolm last. Sõbrad kohe üle aia,” rõõmustab Katrin Honga. Lisaks teeb pereemale heameelt, et terviserajad on kõrval ning kasutatavad aasta ringi.
Kuidas perekond uudise kaunima kodu võidust vastu võttis? “Meil on väga toredad naabrid. Kohe kui teada said, siis tegime väikese grillipeo. Siin elab ju noorem rahvas,” ütleb pereisa.
Krunt on kaheosaline. Esimene pool ehk majaesine on tänavale avatud. Tagumine pool on aiaga piiratud ning pilkudele varjatum. Katrin Honga räägib, et nad lähtusid krundi kujundamisel päikese liikumisest. Algusest peale oli selge plaan, kuhu poole peavad aknad ja terrassid avanema. “Hommikupäike paistab kööki, hoovis on valgust päeval ja sauna poole paistab päike õhtul. Ja veel tegime ühe nurga ka köögiterrassile. Seal saab juba kevadel päevitada,” tutvustab pereema planeeringut.
Palju muru ning vähe hooldust
Aia kujunduse eesmärk oli hoida see võimalikult hooldusvaba ja mururikas. “Robotniiduk ise niidab. Me ei pea niidukiga nädalavahetusel või õhtul põristama,” räägib pereisa. Katrin Honga lisab, et talle meeldib tegeleda taimedega. Neid on krundil omajagu. Põhiliselt väiksemad põõsad või lilled. On ka väike tarbeaed marjapõõsastega. “Tegelikult tahtsime neid tänavu maha panna. Aga linn tegi mullu ettepaneku osaleda Keila kauni kodu konkursil. Panime siis kiirelt põõsaid maha,” meenutab pereisa.
“Ma veel sügisel suure lörtsiga istutasin,” lisab pereema. Köögi lähedal väikeses kastis kasvavad maitsetaimed. Lisaks plaanib pereema istutada ka mõned õuna- ja ploomipuud. Krundil kasvavad ka varasemast ajast pärit tammed, istutatud pihlakas ja vahtrad. “Taimedele panen sildid juurde. Mulle ei jää nimed kohe meelde. Kui keegi küsib, siis saan kohe lugeda. Ikka eesti- ja ka ladina keeles,” räägib pereema oma süsteemist.
Lastele on aias batuut, mille alune on kiviparketist. Kui lapsed seda enam ei vaja, siis lubavad ema ja isa sinna väikese kasvuhoone püstitada. Sauna lähedal on ka bassein, millel läbipaistev kate peal. “Selle alust saab õhksoojuspumbaga kütta. Meil on basseinis maist kuni oktoobrini vesi sees. Kui õues on veel pluss viis, siis töötab ka küte,” seletab pereisa.
Nähtud vaev on ennast ära tasunud. Mullu sai Hongade elamine Keila linna kaunima kodu konkursil eramutest teise koha ja eriauhinna huvitava lahenduse eest. Tänavu tuli esikoht kogu maakonna arvestuses. Mis nipid ja võtted tänavuse esikoha tõid? “Ei ole aimu ka. Meil on üsna tavaline aed. Tööd on palju tehtud .Ja see on tore, kui tehtut märgatakse ja hinnatakse,” ütleb Sven Honga. Pereema räägib kohe ka tulevikust. “Grillialale tahaks väikest püsivat lauda. Praegu on seal ajutine. Samas kõrval on akendega suveköök,” seletab Katrin Honga. Pereisa lisab. “See ei ole valmis. Käib peenhäälestus.”
