Juba 60 aastat inimhinge probleeme lahanud mainekas psühhiaater Jüri Ennet ütleb intervjuus Harju Elule, et hingehädasid tuleb lahendada ülalt alla, alates väärtushinnangutest – kui need ei muutu, siis on varsti kõik nagu ennegi.
Suhtlemisoskust ja -julgust peaks tema sõnul õpetama varajasest noorusest.
Tavaliselt nimetatakse teid psühhiaatriks, aga kas võib öelda ka „hingearst“?
Psühhiaatria on lai mõiste, see ulatub seinast seina, nagu vaim on seinast seina – alates tundeelust. Meil on kaks terminit: vaim ja hing. Hing on sellel tasandil, kus on hingamine, seos somaatilisega on tugev. Aga vaim, olgu see püha või mitte, läheb absoluudini välja – mõnel mahub sinna religioosne või filosoofiline absoluut. See on absoluut moraali, väärtushinnangute mõttes.
Kui mingi mure või probleem pihta hakkab, siis hakkab see hinge tasandil – ebakõla inimese ja keskkonna vahel. Sealt läheb see edasi psüühika tasandile ja kui edasi areneb, tuleb somaatiline külg, kehalised häired – süda valutab sõna otseses mõttes, või tekivad unehäired või töövõime langus. Kui veel edasi minna, siis tekivad sotsiaalsed probleemid – ülemus on jobu, palk on valesti paika pandud jne. Järgmisel astmel jõuame absoluudi juurde – kui väärtushinnangud on mööda. See on hierarhiline.
Probleeme tuleb lahendada ülalt alla. Kui väärtushinnanguid ei muutu, siis on varsti kõik nagu ennegi. Ülalt tuleb hakata tulema, siis jõuab järg ka alumistele korrustele.
Kas hingehädadega pöördub teie poole rohkem naisi või mehi?
See on siksakiline. Ühel eluetapil on meestel üks teema esiplaanil, teisel etapil naistel. Probleeme on erinevaid.
E-kliinikus on mulle esitatud rohkem kui 8000 küsimust. Umbes kümnendikus neist on sõna „mees“ sees.
Mis inimestele praegu rohkem muret teeb?
Näiteks kirjutatakse, et „noormees arvab et mul on liiga palju vaba aega. Mul on palju melanhoolseid mõtteid“. Või siis, et „mees on palju kodust ära. Viimased kolm nädalat on laps nagu ära vahetatud“ – liimist lahti selle pärast.
„Eeskuju hakkab kodust pihta. Isast ja emast. See eeskuju on kümneid kordi tähtsam, kui oskame arvata.“
Praegu on esile kerkinud töötusega seotud küsimused. Tööd pole, raha pole ja see tekitab depressiooni. Hea, kui keegi saab aidata, oma firmasse tööle võtta. Kui sellist tuttavat pole, peab nõuandja olema, et oleks mille peale loota. Kui seda pole, käib kõik allamäge. Muuseas, paljud suitsiidid on varjatud. Autoõnnetus või tuleõnnetus võib olla nii mõnelgi juhul suitsiid.
Kas nutiseadmete laialdane kasutamine on avaldanud mõju ka inimeste hingeelule?
Näiteks kirjutab mulle 20-aastane noormees, et tal on suur pelglikkus sotsiaalse sfääri vastu.
Paljud on arvutis või nutitelefonis kinni. Seadmetega suhtlevad nad hästi, aga inimene-inimesega – ei tule ühtegi sõna. Üks väga suur probleem, mis mõjutab nii noorukeid kui „krematooriumieelseid inimesi“ on suhtlemisoskus ja -julgus. Suhtlemist peaks õpetama varajasest noorusest. Igas koolis peaks olema näitering – see aitab palju. Kui seda pole, siis iga tund tuleks teha nii, et iga laps saaks sõna.
Suhtlemisoskus peab maast-madalast pihta hakkama.
Kui suur probleem on koolikiusamine?
See on tõsine probleem, kui poisid on tüdrukutele halba teinud, kuni selleni välja, et alkoholi jootnud ja seksuaalset ära kasutanud. Kui kodune kasvatus oleks paika pandud, siis ei tuleks see pähegi. Kuidas seda ennetada? Eeskuju hakkab kodust pihta. Isast ja emast. See eeskuju on kümneid kordi tähtsam kui oskame arvata.
Kujutame ette olukorda, et täiskuu ajal vana hunt kutsub kutsikad põllu peale, kus on palju lambaid, ja õpetab neid maha murdma. Mitte, et neid süüa. Vaid õpe – seda nimetatakse vermimise perioodiks. Samamoodi ka meil. Kuidas isa-ema omavahel suhtlevad. Ja kui pole isa, siis peab keegi teine kompenseerima. Vanasti näiteks treener võttis selle rolli enda peale.
Milliseid pereprobleeme võiksite esile tuua?
Näiteks: hea kodune elu, kaks last, kõik on ilus, aga abikaasa käib tööreisidel ja kasutab siis prostituutide teenuseid, nö klienditeenindajad.
Siin on jällegi küsimus moraalis. Väärtushinnangud, tõekspidamised peavad paigas olema.
On selline kahe taldriku printsiip, kujutame ette, et üks taldrik on mees ja teine naine, kui kokku saavad, siis tekib ühisosa. Tuleb korraldada nii, et ühisosa aina suureneks, siis on suhe kindel ja peab muutustele vastu. Kus tekivad klassikalised vead – Peeter hakkab Mallele ütlema, et soeng peab olema nii- või naapidi. Aga see pole ühisosa. Tülid tekivad tühjast. Inimesed ei tee vahet, mis on ühisosa ja mis mitte.
Lahendus?
Esialgu võiks keegi abiks olla, psühhiaater või autoriteet perekonnas. Kui treener midagi ütleb, siis on mul hea meel, et ta seda teeb. Treeneri mudel paneks asjad ilusti paika. Aga kui keegi sõimab, siis ma ei hakkagi ennast avama.
Kui palju hingehädasid tekitab alkoholism?
See on üks suur murede pilv, väga suur probleem. See hakkab õllest pihta. Siis joob kangemat õlut, alkoholi kangus suureneb, see on iseloomulik esimesele staadiumile. Siis teine staadium – lööb vastu rinda, et küll sai joodud. Aga siis hakkavad kogused ja kangused vähemaks minema, naine juba arvab, et mees hakkas vähem jooma, temast saab asja, aga tegelikult on see kolmas staadium.
Kui tegemist on kroonilise alkoholismiga, siis võin 300% kindlusega öelda, et kaks asja hakkab ilmnema – armukadedus ja agressiivsus.
Sellest tekivad kodutülid. Armukadedus läheb paranoiaks: kas läksid ikka tööle või kooli? Kui tuled varem koju, on midagi kahtlast, kui tuled hiljem, on ka probleem – vahet pole. Kui on mingi üritus – ei lubata minna või kaagutatakse pikalt ja põhjalikult. Agressiivsusel on eri vorme, alates verbaalsest, lõpetades füüsilisega.
„Kui tegemist on kroonilise alkoholismiga, siis võin 300% kindlusega öelda, et kaks asja hakkab ilmnema – armukadedus ja agressiivsus.“
Gorbatšovi kuiva seaduse ajal oli alkoholi tarbimine inimese kohta 11–12 liitrit absoluutset alkoholi, praegu 10–11 liitrit. Maailma terviseorganisatsioon WHO ütleb, et kui on kuni 5 liitrit, siis ühiskond ja inimene ise kompenseerivad need asjad ära. Kui on 5–10 liitrit, on probleemid, mõnel tekivad, mõnel mitte. Kui üle 10 liitri, siis on see ühiskonnale igal juhul kahjulik, ja praegu on meil jälle üle 10. Kui alkoholi kogus on suur, siis peretülid tulemata ei jää, paranoia kuskile ei kao.
Alkoholism pole ainult üksikisiku küsimus, vaid kogu ühiskonna probleem. Kui mu lapsele sõidab purjus autojuht otsa, on see minu probleem või ei?
Kui valmis on mehed endaga tegelema, et oma olukorda muuta?
Tuleb minu juurde naine, on mures, et soomlasest mees võtab palju viina. Hästi, anname natuke kollast tabletti ja saame järgmisel nädalal uuesti kokku. Aga Pekka ütleb, et täna on reede, et kas saab nii, et alustame esmaspäeval?! See tähendab, et tal polegi plaanis midagi muutma hakata. Ükski tohter sellist asja muuta ei saa, ta annab ainult juhiseid, kuidas, aga terviserada astuma pead ise.
Kas viimastel aastatel on psühholoogiliste probleemide esinemissagedus suurenenud või pigem mitte?
Suureneb. Covidi-asjad tulid juurde, Ukraina põgenikud, need on juures. Pingeid, probleeme on tunduvalt rohkem. Ka teadmatus, mis juhtub kuu või viie pärast.
Inimestele tuleb lahendusi öelda konkreetselt, kindlas kõneviisis, mudelis treener-õpilane. Kui ma treenin ja hüppan kõrgust – mina hüppasin küll teivast –, ja treener ütleb, et sul on pikad jalad, hüppa karjapoissi. Järgmine kord vaatab, et nii pikad jalad pole, ta ei ütle seda poisile, aga ütleb, et hüppa rulli. Kolmas kord ütleb, et hüppa selg ees. Kui ma saan iga kord eri suuniseid, siis ei oska ma ei rulli ega karjapoissi hüpata. Juhised selged peavad olema.
Kuidas toetada depressioonis olevat meest?
Siin on mitu varianti. Aga kõigepealt tuleb välja selgitada, milles on küsimus, milline on inimese ja keskkonna vaheline suhe. Mida muutma hakata.
Üks variant on, et pane kuuri poksikott üles, tõmba kindad kätte ja mine tambi. Kui on ülemusega halvad suhted, kujuta ette, et see on tema.
Ja töö juures saad talle naeratada.
Kui ma viskan taldriku maha, see on pingest vabanemine, samamoodi ujumine, saun või kepikõnd.
Kui inimene mõtleb, et võtab tabletti, antidepressanti, ja asi kohe muutub, siis ei, nii see pole. Peame nägema tervikpilti: töö, võlad, sihid, laste tervis, suhted abikaasaga, töökoormus…
Depressioon on haigus. Võib olla korduv episood. Võib olla ka kaasnev sümptom – siis peame põhihaigust ravima. Abiks on: punkt üks – pihtimine, punkt kaks – päeviku pidamine. Murede visualiseerimine.
Mis takistab omapäi sõltuvusest vabanemist?
Üks asi, mis on oluline: inimesel peavad suured sihid silme ees olema – miks ta üldse siin elab. Isa-ema said hakkama, muidu meid ju poleks, vanaisad-vanaemad said hakkama, 5000 aastat tagasi said eellased hakkama, kui me selle rea läbi võtame siis – kes annab mulle õiguse nööri otsima hakata? Sellise dimensiooni juurde toomine aitab.
Teine asi: kui mees liiga palju alkoholi või narkootikume tarvitab, siis seemnevedeliku kvaliteet ja kvantiteet läheb alla. Kui tahad järglasi saada, siis ei tohi organismi nii rikkuda. See, et me üldse sündisime, on imede ime.
Kuidas naised meestel närve söövad?
Mees on ka nagu väike laps. Naine ütleb: mine too kaminapuid. Aga mehel on samal ajal hea artikli lugemine pooleli. Vajaks kümme minutit aega. Aga naine jätkab: mitu korda peab sulle ütlema! Ei anna reageerimisaega.
Teine asi: laupäev-pühapäev on puhkeaeg, paned tööasjad kõrvale ja puhkad. Aga naine tuleb tolmuimejaga, ütleb: tõsta jalad eest ära, segad! Ei anta tegelikult võimalust puhata.
Jüri Ennet, tel 5646 3830, ennetom@solo.ee
Jüri Ennet annab nõu
25-aastane noormees joob igal õhtul kuni kaheksa õlut ja sellest jääb väheks. Lisaks muutub tigedaks ja tuleb füüsiliselt kallale ja terroriseerib. Noormees käib tööl, tal on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõtetu.
Viin on 40% ja õlu 4% (tegelikult veidi kangem) mahu järgi alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, järelikult – pudel õlut on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga. Kaks pudelit õlut võrdub 100 ml ja kaheksa õlut võrdub 400+ml viinaga.
Tegemist on kroonilise alkoholismiga. Alkoholismi paljude tunnuste juures on olulisemaks agressiivne käitumine ja armukadedus ning sellest tulenev pidev norimine, tänitamine, jälgimine, luuramine, „ülekuulamine“ jne – maine põrgu! Põrgu kõigile kodusele. Ravi vajalik!
Psühhiaatri konsultatsioon on vajalik. Ravi on mitmekihiline:
a) sotsiaalse elukeskkonna asjad normaliseerida: töö- ja kodutoimetused korralikult ära teha, lastele aega pühendada, võlad likvideerida.
b) kehaline tervis korda ja tugevamaks harjutada, perearsti juures haiguste pilti täpsustada, nõrgemad tervisehäired perearsti abiga kõrvaldada.
c) psüühiline tervis korda teha, unerežiimi jälgida, korrigeerida.
d) hingeelu-emotsioonid positiivsesse registrisse. Koostöö kodustega.
e) vaimuelu korda, uued väärtushinnangud omaks võtta. Päevikut pidada ja teha koostööd psühhiaatriga.
Selja taga on koolikiusamine, perevägivald ning eksmees omapoolse vägivallaga. Meeleolu pole kiita ja lausa enesetapumõtted tulevad pähe. Olen küll mitu kuud teraapias käinud, aga mure on ikkagi suur.
Elu on olevik, mineviku katsumused on teile suureks elukogemuseks, aga see kogemus olgu ratsionaalne, mitte emotsionaalne. Olevikus on vaja paika panna tänase päeva ning homsete tegemiste elusihid ning kogu eluenergia selles suunas rakendada. Seega kaks vankrit:
a) töö-vanker (milles tubli-andekas olete ja mis hingelähedane)
b) lapse-vanker e eraelu probleemistiku korrigeerimine, õigele rajale suunamine.
Seega – kui need mõõdikud-väärtushinnangud on enda jaoks paika pandud, siis kõik kulgeb juba nö uues noodivõtmes, uues hoiakus, uues suhtumises endasse ja ellu. Suured eesmärgid vajavad uut – head tervist ja selle tervise tagamiseks on vaja tegutseda. Nii lihtne see igapäevane elu ei ole, et tabletikene sisse võtta ja probleemid ongi lahendatud. Iga tervisetera (mida rakendada annab) tuleb kasutada ning Suur Vanker e töövanker ja Väike Vanker e koduvanker olgu pidevalt ja rõõmuga silmade ees.
Küsimus ei ole teraapias käimises, küsimus on tegudes. Harjutamine teeb tugevaks nii kehalt kui ka vaimult ning viib sihile. Olete elus, näete, kuulete, liigute, seega – olete õnnelik! Harjutades ja eesmärgile liikudes muutute veelgi enesekindlamaks ja õnnelikumaks.
Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
• Vaimse tervise murega pöördu oma perearsti poole.
• Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
• Veebinõustamine – peaasi.ee, lahendus.net.
• Kui tegemist on pakilise murega, siis helista lasteabi 11 6111 (24 h), ohvriabi 11 6006 (24 h), emotsionaalne tugi ja hingehoid 11 6123 (igapäevaselt kell 14–24), eluliin 655 8088 (igapäevaselt kell 19–07), psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas 617 2650 (24 h), Paldiski mnt 52, kiirabi 112 (24 h).
Mis on sõltuvus?
Alkoholi tarvitamise häiret diagnoositakse kindlate tunnuste alusel. Kokku on loetletud 11 tunnust, millest vähemalt kahe esinemisel viimase 12 kuu vältel saame rääkida psüühikahäirest:
• alkoholi kasutatakse sageli suurtes kogustes või kauem, kui oli algselt planeeritud;
• pidev soov või ebaedukad katsed vähendada või kontrollida alkoholi kasutamist;
• arvestatav osa ajast kulutatakse tegevustele, mis on vajalikud alkoholi hankimiseks, kasutamiseks või kasutamisest taastumiseks;
• esineb iha või tugev soov või tung kasutada alkoholi;
• korduv alkoholi kasutamine, mille tulemusena ebaõnnestuvad olulised kohustused tööl, koolis ja kodus;
• alkoholi kasutamine jätkub vaatamata pidevatele või korduvatele sotsiaalsetele või inimestevahelistele probleemidele, mida alkoholi mõju esile kutsub või tugevdab;
• alkoholi kasutamise tõttu loobutakse olulistest sotsiaalsetest, tööalastest või vaba aja tegevustest või neid vähendatakse;
• korduv alkoholi kasutamine olukordades, kus see põhjustab füüsilist ohtu;
• alkoholi kasutamist jätkatakse vaatamata teadmisele püsiva või korduva alkoholi poolt põhjustatud või alkoholi toimel ägenenud füüsilise või psühholoogilise probleemi olemasolust;
• esineb tolerantsus (efekti saavutamiseks peab suurendama koguseid või ei anna sama kogus enam sama efekti);
• esineb võõrutusseisund – kas alkoholivõõrutussündroomi näol või võõrutusnähtusid leevendatakse alkoholi vms (nt bensodiaspiini) abil.
Allikas kliinik.ee
Algas alkoholitarvitamise vähendamise kampaania
Algas tervise arengu instituudi (TAI) teavituskampaania „Selge“, millega kutsutakse inimesi üles oma alkoholiga seotud käitumismustreid jälgima ning tarbitavaid alkoholikoguseid vähendama.
Programmi on täiendatud vaimset tervist puudutava sisuga, kuna erinevad ühiskonna kriisid (sh Covid-19 ja sõda Ukrainas) on viimastel aastatel kujunenud täiendavaks stressiallikaks ning paljude inimeste jaoks raskeks emotsionaalseks koormaks. See on tekitanud või süvendanud vaimse tervise probleeme, mida paljud leevendavad alkoholiga.
Rahvusvaheline eneseabiprogramm „Selge“ tugineb tõenduspõhistel teraapiameetoditel ja on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks kõigile, kes soovivad oma alkoholitarvitamise harjumust muuta – tarvitada alkoholi vähem või see üldse lõpetada. Uuenenud programm aitab saavutada parema kontrolli oma tunnete, mõtete ja harjumuste üle ning muuta elustiili tervislikumaks.
Internetipõhine programm on anonüümne ning tasuta kättesaadav igal sobival hetkel. Programm võimaldab tuge pakkuda ka neile, kes ei ole veel valmis oma probleemist spetsialistiga rääkima.
Psühholoog Jane Alopi sõnul võiks programmi läbida kõik, kes tarvitavad alkoholi sagedamini kui kord nädalas. „Püstitades endale kaheksaks nädalaks vähegi pingutust nõudva eesmärgi ja teadvustades, kas selle täitmine valmistab raskusi, on igaühel võimalik hinnata, kuivõrd sõltuvuses on ta alkoholist. Kui iseenda poolt püstitatud käitumismuutust nõudvaid eesmärke ei suudeta täita, on põhjust järelemõtlemiseks,“ ütles Alop. Kuna programmi saab läbida veebis mitu korda, siis soovitab psühhiaater vajadusel proovida veel kord ja ebaõnnestumisel pöörduda spetsialisti poole.
„Selge“ programm koosneb kaheteistkümnest moodulist, mis sisaldavad harjutusi ja toimetuleku nippe alkoholitarvitamise vähendamiseks kaheksa nädala jooksul. Toetav kasutuskeskkond võimaldab seada endale eesmärke, võrrelda neid hiljem tegelikkusega, pidada alkoholitarvitamise päevikut, tujupäevikut ning kirjutada üles oma kogemusi ja tõhusamaid käitumistavasid.
„Selge“ programmi leiab TAI hallatavalt veebiaadressilt alkoinfo.ee.