„Jaanipäeval kõrgeks kasvab rohi“ on laul, mis kõlab ilmselt igal jaanitulel üle Eesti. Otsitakse sõnajalaõit ja jaaniusse, tullakse sõprade- ja pereringis kokku, hüpatakse üle lõkke.

Üldiselt tähistatakse Eestis jaanipäeva 24. juunil, Setomaal aga hoopis 6. juulil. Kindlasti on tänapäeval eestlastel olulisel kohal grillimine ja saunaskäik.

Vanade eestlaste kombe kohaselt kehtis töökeeld kõikidele, ka karjastele ja teenijatele. Puid lõkke jaoks koguti aegsasti, kodud ja lõkkeplatsid ehiti kaskedega, taredes tehti suurpuhastust.

Noormehed viisid oma väljavalitu akna alla armukase väljendamaks seda, et neiu on talle silma jäänud.

Traditsiooniline maasikamagustoit. Foto Md Mahdi 

Usuti, et kes jaanitule ääres oma selga soojendab, selle selg on kuni järgmise jaanini terve, kes aga võtab jaanilõkkest sütt kaasa ja paneb seda oma peenramaale, sellel söödikud ei sigi ja kapsad kasvatavad kopsakad pead. Sõnajala- ja jaaniõite korjamine käis alati jaaniõhtu juurde. Üksinda metsa minnes ja üheksa erinevat jaaniõit korjates, võis hiljem need voodi alla pannes oma tulevast abikaasat unes näha.

Rituaalseteks jaanitoitudeks peeti erinevaid piimast tehtud toite, sh sõir ja kohupiimakorbid ning ka jaaniõlu ei puudnud laualt.

Kuidas aga saadetakse pühad mööda meie naabrite juures?

Līgo ehk lätlaste jaanipäev on nende jaoks oluline püha

Lätis tähistatakse jaanipäeva 23. ja 24. juuni vahelisel ööl. Sel aasta kõige pikemal ööl vihtlevad lätlased saunas, teevad lõket ja hüppavad üle selle, laulavad ja tantsivad, söövad sõira ning köömnejuustu ja punuvad pärgasid.

Läti neidude pärjad. 

Meiupuu ümber lauldakse ja tantsitakse. Fotod Davide Biscuso 

Ka nemad veedavad jaanipäeva valdavalt linnakärast eemal.

Traditsiooniliselt kingivad nad külla minnes põllulilli, kaunistavad autod tammepärgadega, kaunistavad kodud ja majaesised kaskedega ning põrandale puistatavad kalmuselehti. Lisaks on neil kombeks käia talust tallu, laulda jaanilaule ja kinkida perepeale tammepärg. Pererahvas pakub omalt poolt vastu peekonipirukaid ning koduõlut.

Jaanipäeval on aasta lühim öö, mis traditsiooni kohaselt tuleks veeta ärkvel. Uskumuste kohaselt räägitakse, et kes jaaniöö maha magab, magab maha kogu ülejäänud suve. Jaanihommikul peavad naised nägu kastepiiskadega niisutama, et ilusad püsida ning mehed peavad hommikul läbi kaste kõndima, et raha saabastesse pudeneks.

Oodatud suvepüha Leedus – Joninés

Joninés tähistab leedulaste jaoks aasta pikemat päeva ja lühemat ööd, ikka 23. juuni vastu 24. juunit. Ka Leedus punutakse traditsiooniliselt tammeokstest pärgasid, tehakse jaanilõket, otsitakse sõnajalaõit. Väravad kaetakse ürtidega, millest läbi käies saab hing puhtaks. Lilledega kaunistatakse puust riste ja neiud punuvad põllulilledest pärgasid.

Tants ümber meiupuu

Rootslaste jaanipäev ehk Midsommarfest on neile sama tähtis, kui jõulupühad. Midsommar-stång ehk meiupuu ehitakse põllulillede ja kaseokstega ning pannakse kodu lähistele püsti. Ümber puu tantsitakse ja lauldakse, mängitakse erinevaid pillilugusid. Erinevalt meist, süütavad rootslased jaanilõkke vaid vähestes piirkondades. Jaanipäev kestab Rootsis 19.–25. juunini ning pidu peetakse tavaliselt pühapäeviti.

Midsommar-stång ehitakse põllulillede ja kaseokstega. Foto Katrin 

Punutakse lillepärjad, kuhu püütakse leida vähemalt seitse erinevat lille. Pärg pannakse ööseks padja alla ning unenäos loodetakse näha oma tulevast kaasat, kusjuures seda traditsiooni järgivad nii neiud kui noormehed.

Traditsiooniliseks jaanitoiduks on värske kartul heeringaga ning erinevad magustoidud maasikatest. Tervisenapsude juurde lauldakse erinevaid jaanilaule näiteks „Små grodorna“ ehk väikesed konnad.

Soomlased lähevad jaanipäeval linnast eemale

Sarnaselt teistele lähiriikidel on ka Soome linnad jaanipäeva paiku inimtühjad. Jaanipäeva tähistatakse alati 20. kuni 26. juuni vahele jääval laupäeval.

Jaanipäeval on ka meie naabrite linnad peaaegu inimtühjad. Inimesed lähevad metsa ja maale puhkama, järgides enda riikidele omaseid traditsioone.

Lõkke ümber tulevad sõbrad ja sugulased kokku. Foto Kevin Wolf 

Soomlased armastavad sel ajal minna suvilatesse või saarekestele, veeta pühadeaeg looduses. Majaesised kaunistatakse jaanikaskedega, vaasid täidetakse metsalilledega. Sõbrad ja perekonnad tulevad kokku, tehakse lõket ja sauna, mängitakse murumänge, lauldakse ja tantsitakse. Traditsioonilise toiduna süüakse kartulit ja liha, grillitakse kõvasti ja magustoiduks süüakse samuti maasikaid ja marjadest tehtud magustoite.

Lõuna-Soomes austatakse ka Rootsi traditsioone ning ehitakse meiupuu.

Lõkke tegemine

Esivanemad pidasid tuld pühaks ja keelasid selle ääres vanduda ja riielda, sinna ei tohtinud sülitada ega sodi visata.

Jäta jaanilõkkest välja materjal, mis sinna ei kuulu. Lõkkes tohib põletada vaid värvimata ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid lõkkes põletada ei tohi. Lõke ei ole koht, kuhu panna majapidamises üle jäänud pakendeid, mööblit, ehitusprahti, riideid või rehve. Kuhu, millised jäätmed viia, leiad lehelt kuhuviia.ee.

Kahjuks kasutatakse jaanipidudel tihti ühekordseid nõusid. Levinud eksiarvamus on, et ühekordsed nõud võib pärast kasutamist lõkkes ära põletada. Enamik nn paberist või muust taimsest materjalist ühekordseid nõusid sisaldab ka plasti ja selle põletamine on samuti ohtlik nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.

Kui märkad jäätmete põletamist või muud keskkonnarikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.