Vaade aeda teiseltpoolt kodujärve. See koduaed Kloogaranna mändide all jahmatab. Oma avaruse, mastaapsuse, läbimõeldusega. Läbi rannamändide paistev madal õhtupäike muudab kõik toonid soojaks. Nagu pererahvaski.
Mare Talviste ja Riho Raudi alustasid aia rajamisega 2004. aastal, koos majaehitusega Kloogaranna mereäärses avaras uusasumis.
“Olime teistele küll juba palju erinevaid aiaprojekte teinud, aga oma aed ei tulnud üldse selline, nagu alguses kujutlesime,” naerab perenaine. “Esialgne plaan oli siia jätta palju looduslikku – kõrrelised, kadakad, rannamännid. Siis sai aga poodi mindud, ostetud mõned värvilised püsikud ja… Nii ta läks!”
Nüüd kasvab 6500 ruutmeetril 275 eri nimetust puid ja põõsaid, lisaks loomulikult lilled. Ainuüksi rodosid on poolsada erinevat nimetust, sinilillesorte kogunisti neli – tavalised, helesinised, valged ja roosad. Sama palju on ka avarat tiiki – või pisikest järvekest? – kaunistavaid vesiroosisorte. Tiigi keskel asuval päikeselisel saarel on aga juba küpsenud maasikad, ümbritsetuna siniselt õitsvast liivateest.
“Maasikaseemneid puistasid siia linnud, liivatee valisime aga nii, et oleks erinevaid toone ja õitseksid kaua,” kõneleb Riho Raudi, hariduselt bioloog, aga kutsumuselt aednik. Perenaine Mare Talviste on aga nii hariduselt kui kutsumuselt aednik – lõpetanud Räpina aianduskooli. Koos projekteerivad nad koduaedu, käivad nõustamas aiarajajaid. Nende projekteeritud aiad on saanud esikohti nii Lääne- kui Harjumaa konkurssidel, üks Läänemaa aed võitnud presidendi kodukaunistamiskonkursi.
Kus on, tuleb juurde
Kiviktaimla ida pool maja mõjub samasuguse vaatamisväärsusena nagu järvesilm teisel, mere pool eramut.
“Eks neid järvekesi siin luidete vahel ole teisigi, meie tegime ainult saare sisse,” kõneleb peremees. Lõuna pool maja on aga lillepeenar, keskel troonimas mandžuuria pähklipuu.
“See pole väga tihe, samas annab taimedele varju, laseb päikesest puhata,” räägib perenaine Eestis suhteliselt harva esineva pähklipuu otstarbest.
“Siin on aga kolm taime, mis on maailmas ainukesed,” näitab peremees tumelillasid, peaaegu musta varjundiga põõsakesi. Väga sarnased meie kukerpuule.
“Ongi punaste lehtedega harilik kukerpuu. Ainult segunenud jaapani sordikaaslastega,” muheleb aednik. “Mesilased, keda me varem pidasime, nad omavahel ristasid,”
Pisikese kiviseintega alajaama lõunapoolsel küljel kasvavad aga viinapuud. Alajaam, mis muidu poleks aiaääres eriline vaatamisväärsus, on nüüd ära kasutatud soojaakumulaatorina.
“Kivi võtab päeval päikese sooja sisse, öösel annab aga välja,” seletab praktilise meelega Riho Raudi.
Viinapuude kõrval, poolemeetrise mägimänni sees on aimata aga veel üht elu. Sinna on endale pesa teinud kodumaised orhideed.
“Pole meie neid kuskil käinud välja kaevamas, ise on siia koha leidnud,” on perenaine tõsiselt rõõmus. Eks selleski aias kehti vana tõde – kus head on, sinna tullakse ikka. Nii on ka turistidega.
63 Soome turisti
Kuulsus Klooga mändide alusest aiast on levinud. Turismifirmad on hakanud siia aiandushuvilisi gruppe tooma.
“Ega neid palju ole, kuus-seitse gruppi suvel, korraga on kõige rohkem aias olnud 63 Soome aiandushuvilist, aga me pole ennast ka kuskil reklaaminud,” kõneleb peremees. “Aga kui tulla tahetakse, ega me keela. Kõik on oodatud. Tuleb ainult kokku leppida.”
Kui palju selline ilu korrashoid aega võtab?
“Perenaise silm peab kogu aeg aial peal olema,” ütleb Mare Talviste. “Täna on söödikud, homme muud hädad. Kogu aeg tuleb jälgida, käsi mullane hoida.”
“Ega nüüd päris seda öelda saa, et näiteks kaks tundi päevas,” arvab peremees. “Kevadel rohkem, suvel vähem. Nüüd ostsime ka robotniiduki, see teeb suure töö ära.”
Kui põrkuvad aga erinevad arvamused – bioloogi ja aedniku omad – kumma seisukohad siis peale jäävad?
“Ei nad põrku,” ütleb Mare Talviste. “Meil on aastatega ühesugused arvamused kujunenud.“
“Meil kuulab mees naist ja naine meest,” täiendab Riho Raudi.
Meeskonnatöö on aia ilu pant. Lisaks muidugi teadmised ja kogemused.
Mare Talviste ja Riho Raudi kodu võitis Harjumaa kaunite kodu konkursil eramute kategoorias teise koha.
