Päevad jäävad järjest lühemaks, loodus muutub üha värvilisemaks ning sall tuleb kurgule ligemale tõmmata – sügis on käes. Koos sellega algab ka tavapärane külmetuste ja gripihooaeg.
Enne haiguse kohalejõudmist saame väga palju enda immuunsuse toetamiseks ära teha, tuleb lihtsalt teada, kuidas. Erinevaid treeningu liike, teraapiaid ja toitumissoovitusi on seinast seina, kuidas aga nende arvukate valikute hulgast leida endale sobivaim? Milline trenn toidab lisaks kehale ka vaimu, ja mida tarbida, et tervisest pakatades sügisele vastu minna?
Külmadel aegadel veedetakse rohkem aega toas ning ka see mõjutab haiguste levikut. Ülerahvastatud siseruumides levivad viirused hästi ning keskküte kuivatab õhku. Sügisel ja talvel on päikseliste päevade hulk väga vähene ning sellel on otsene mõju meie tervisele. D-vitamiinil on oluline roll meie immuunsüsteemis, ta kaitseb hingamisteede nakkuste eest.
Lisaks tuleks tarbida rauda, millel on tähtis osa verevalgu hemoglobiini koostises – selle peamiseks ülesandeks on kehas hapniku laiali kandmine. Hemoglobiin mängib rolli ka kehatemperatuuri hoidmises.
Tähtis koht immuunsussüsteemis on ka hästi toimival ja tervel seedeelundkonnal.
„Ühtegi imetabletti olemas ei ole ning hea enesetunde aluseks on piisav uni, aktiivne kehaline koormus, piisavalt vett ning mitmekülgne toidulaud, mis toetab immuunsüsteemi ja keha tervikuna. Tähtsad on puu- ja juurviljad, muud erinevad taimed ja pähklid vitamiinide, kiudainete ja fütotoitainete allikana, ning kvaliteetsed liha- ja piimatooted valguallikana. Toidust tasuks mõelda kui kütusest, mitte isuleevendajast,” ütleb elsavie.com kliendispetsialist Anett Vetik.
Jooga aitab tasakaalu leida
Jooga üldised kasud on kehaliselt parem paindumine, venivus, tasakaal, liigeste ja lihaste pingest vabanemine. Vaimselt pakub see samuti paremat tasakaalu, selgemat pead, enda ja teiste aktsepteerimist, hirmutunde vähenemist ja täpselt seda, mis on inimesel endal ülearu või puudu.
Vinyasa ja lastejooga õpetaja Liis Järvamägi alustas teed joogani sellest, et tundis vajadust oma mõtteid ja kehalist poolt kuidagi maandada. „Kiire tööelu kõrvalt oli korra nädalas joogat ideaalne venitus, pingutus ja lõõgastus. Seega tekkis ka huvi rohkem teada. Minu jaoks ei ole jooga trenn, vaid tund. Tunnis teeme harjutusi, mis midagi inimesele kehaliselt või füüsiliselt õpetavad. Igaühel on oma teekond ja seega õpitakse erinevaid asju,” selgitab Liis oma valikuid.
Liis soovitab proovida erinevate õpetajate tunde, sest joogastiile on palju. See annab võimaluse leida see, mis on just sulle sobiv.
„Jooga on väga inimlik tegevus ja sellelt võiks taas maha võtta arvamuste kihi, et joogasse minemiseks peavad olema uhked liibuvad püksid ja pead hästi painduma,“ lisab ta. Selle kohta käib Liisi sõnul ütlus: „Öelda, et ma olen liiga kange, et joogat teha on sama, mis öelda, et ma olen liiga räpane, et pesema minna.“
Lisaks soovitab ta tarbida kombuchat, olles teejoogi valmistamisega tegelenud juba neli aastat. „Nii kombucha kui jooga kohta võib öelda, et need ei ravi midagi, aga aitavad kõige vastu. Kui aga otsustasin, et joon nii, nagu soovitused on – klaas või pudel päevas –, hakkasin muutust tundma. Nädalaga muutus mu olemine kergeks ning toit käis väga efektiivselt kehast läbi. Ei olnud puhitusi ega kõhukinnisust,” räägib Liis.
Hea uni, trenn ja positiivsus annavad motivatsiooni
Treening tuleb valida vastavalt enda hetkevormile. Kui pole väga ammu treeningutele jõudnud või liikumisharjumused pole olnud väga järjepidevad, siis on soovituslik alustada väikestest liikumisampsudest, mis oleksid kehale sobiliku koormusega. Kui aga oled juba pikalt ja järjepidevalt sporti teinud ning kindel treeningplaan paigas, siis võivad treeningud olla intensiivsemad.
Keha taastub puhkuse ajal ning seetõttu ei pea ka tõsisel treenijal kõik treeningud äärmiselt rasked olema. Ka taastavatel treeningutel ja puhkepäevadel on väga oluline roll selles, et meie keha oleks terve ja tugev.
„Ümbritse end inimestega, kelle jaoks on tervis ja liikumine oluline. Kui sõber trenni viib, siis on juba raskem osa trennist tehtud! Kindlasti võiks mõelda, et treening on investeering enda „vanemasse minasse”, kes eelistaks kindlasti seda, et jaksaks trepist üles kõndida, aias toimetada ja lastelastega mängida,” soovitab MyFitnessi jõusaali- ja personaaltreeningute juht Kadri Paat.
„Kindlasti võiks olla kehaliselt aktiivne, liikuda ja teha jõutreeningut. Parimaid kohti selleks on spordiklubi, kus on võimalik kohtuda inimestega, kellel on samuti tervise toetamiseks eesmärgid ja sihid, nii tekitad enda ümber tervist toetava keskkonna. Ühtlasi tasuks hoida head unerutiini, mis toetab meie keha hormonaalsüsteemi ning ajutegevust. Vähem tuleks tarbida negatiivseid uudiseid,” on Kadri kindel.