Tallinna-Keila maantee ääres asuvas Hüüru mõisas algasid jaanuaris suuremad rekonstrueerimistööd. Tänaseks on Skone Grupp OÜ poolt remonditud hoonest saanud kogukonna kultuuri-, haridus- ja seltsielu keskus. Detsembriks on mõisal peal ka uus katus.
Hüüru külavanem Arnold Õispuu tunneb tööde lõppemise üle heameelt. Ta räägib mõisa suures saalis järgmist. “Enne remonti oli pilt päris trööstitu. Seinad olid luitunud, osad laetalad mädanenud ja neid tuli vahetada. Ruumid olid niisked ning kergelt kopitanud,” ütleb ta heledas saalis, mille ühest nurgast lammutati ruumi juurde saamiseks korsten. Majas on nüüd põrandaküte, saalil ja kõrvalruumidel ka korralik parkett. “Eelmisel nädalal saime kardinad ette. Enne seda kõlasid toad vastu nagu üks suur kõlakoda. Remondi käigus ühendati ustega omavahel ka kõrvalruumid,” kirjeldab Õispuu.
Saali ja Vääna jõe vahele ehitati peaaegu nullist üles veranda. Kunagi asus samas katuseta rõdu. “Tuppa saab paigutada näiteks catering’i asjad või kasutada panipaigana,” pakub mees välja.
Nagu mainitud, on saali kõrval olevad ruumid nüüd omavahel ühendatud. Ühte nendest sisustakse peatselt köögimööbel. Varasemalt kasutati tuba suvelavastuste ajal näitlejate garderoobina. Lisaks alustavad või on juba kõrvalruumides alustanub beebikool, eakate ringid ning muud kohalikud tegevused.
Pätsi muuseumisse käsitöötuba
Uued tualetid on rajatud peauksest sisse tulles vasakule. Varem asusid need paremal, kuid likvideeriti fuajee laiendamisel. Uutes tualettides on sälitatud mantelkorstna osad. Samuti on alles seinas asuv aken, mille otstarve on siiani selgusetu. “Keegi täpselt ei tea, miks asub keset maja äkki aken,” kehitab Õispuu õlgu.
Jätkuvalt toimetab mõisas Hüüru raamatukogu. Selle kõrval, nn kahes ahjutaguses ruumis asus pikemat aega Konstantin Pätsi muuseum.
“Nüüd tuleb siia käsitöötuba. Ostame savipõletusahju ning sisustame ka kõige muu vajalikuga,” lubab külavanem.
Põhjalikult uuendati keldrit, sest hoonel on õhk-vesi soojuspumbaga küte. Osad süsteemid asuvad õues, osad aga keldris. “Ruumidest viskasime vana kola välja, ehitaja valas korraliku põranda ning juurde saime ka suurema panipaiga,” näitab Õispuu. Keldrist leiti ajalooline küttetoru. “Ümar palk on seest õõnestatud ja sealt liikus soe õhk ahjust teistesse ruumidesse,” seletab mees. Kahjuks ei saanud keldrit süvendada, sest hoonel puudub sügav vundament.
Katus ootab järge
Suured muutused on ka mõisa välimuses. Enne remonti varjasid peatreppi katus ja seinad. Need on tänaseks lammutatud, juurde on lisatud kaldtee. Maanteepoolsel verandal aga lammutati katus ning sellel taastati uks ja väike kitsas rõdu. “Külavanem või vallavanem saab sellelt soovi korral rahvast tervitada,” võtab Õispuu asja huumoriga. Hoone fassaadid korrastati, krohviti ning värviti.
Keegi täpselt ei tea, miks asub keset maja äkki aken.
Kes uuendatud mõisas toimetavad? “Beebide kool, eakad ja loomulikult raamatukogu. Maja ei seisa niisama jõude. Tahetakse juba teatrietendusi, kokakoolitusi jms,” loetleb külavanem. Hüüru kolis ka Laagris toimetanud harrastusteatri trupp.
Suuremad sise- ja välistööd on Skone Grupp OÜ tänaseks lõpetanud. Kuid ees ootab veel hoone katuse vahetus. “Tööde jaoks on Saue vald eraldanud külaseltsile toetust 118 800 eurot. Ehituse riigihange on tehtud. Kui selle tulemust ettenähtud aja jooksul ei vaidlustata, siis sõlmime järgmise nädala alguses Skone Grupiga hankelepingu ja aasta lõpuks on ka katus valmis,” ütleb külaseltsi liige, mõisa projektijuht Marek Ploompuu.
Mõlemad mehed kiidavad nii ehitusfirmat kui ka rahastajaid asjaliku suhtumise ning korrektse töö eest. “Head partnerid on Saue vallavalitsus ja PRIA,” ütleb Õispuu. Kogu praeguseks valminud remont maksab koos käibemaksuga 527 657 eurot. Sellest PRIA toetus on ligi 192 000 eurot. “Katusetööde jaoks on Saue vald eraldanud külaseltsile toetust veidi üle 118 000 euro,” ütleb Ploompuu.
