Siseturism on jätkuvalt tõusutrendis – Eesti elanikud reisivad ja ööbivad kodumaistes majutusettevõtetes tunduvalt rohkem kui enne pandeemiat. Vahetult pandeemia järel jõudis siseturism uue rekordini ja on praegugi kõrgel tasemel.
Käesoleva suve andmeid veel kokku löödud ei ole, kuid selle aasta viimase turismistatistika järgi ehk jaanuarist maini oli Eesti elanike ööbimisi majutusettevõtetes 1,01 mln, mis on 17% rohkem kui 2019. aastal samal ajal (kuigi 1% vähem kui 2023. a samal ajal). On näha, et aktiivsem siseturism on aidanud katta puuduvat Vene turistide osa.
„Kuna siseturism on viimastel aastatel olnud väga aktiivne ning ületanud kriisieelset taset, pole ka Visit Estonia turundus- ja arendustegevuste peamine fookus praegu mitte siseturismil, vaid eelkõige sellel, kuidas suurendada väliskülastajate ööbimisi ning sellega kaasnevat Eesti tulu turismiekspordist,“ kommenteerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutuse turismiosakonna (Visit Estonia) juht Anneli Lepp (pildil).
Anneli Lepp, foto: Kairi Tähe TOP 5 sihtkohad on jätkuvalt samad
Kodumaiste sihtkohtade eelistused on siseturistidel läbi aastate jäänud samaks. Ligi neljandik ööbib Tallinnas; Pärnumaa (koos Pärnuga) ning Ida-Virumaa kumbki katavad veidi üle kümnendiku, Tartu ja Saare maakond mõlemad veidi alla kümnendiku. Harjumaa osakaal on umbes 6% ja ülejäänud kümme maakonda annavad siseturismist kokku umbes kolmandiku.
„Võrreldes välisturismiga on rohkem hajumist üle Eesti, siseturism on vähem keskendunud suurtele linnadele. Eriti panevad siseturiste liikuma head sündmused, mis loovad põhjuse kodust välja minna ning siis vaadatakse juba ka laiemalt piirkonnas ringi, süüakse kohalikes kohvikutes jne,“ kõneleb Lepp.Visit Estonia turismiuuringud on näidanud, et eestlaste aktiivsus välismaale reisimises ei mõjuta negatiivselt siseturismi – kes reisivad välismaal, teevad seda meelsasti igal pool, ka Eestis. Hinnad tõusevad kõikjal ja paratamatult kajastub see kõikides teenustes. Turismiettevõtjad peavad samuti maksma kõrgemaid hindu. „Lisaks tõusnud energiatasudele määrab hinnad alati nõudluse-pakkumise vahekord. Kui meie turismiettevõtjad on sedavõrd tugevad, et suudavad oma kõrge kvaliteediga teenuseid pakkuda maksejõulisele sihtrühmale, suureneb ka maksutulu ja lõpuks meie kõigi heaolu,“ lisab Lepp.
Hinnatõus on märgatav kõikjal
Hinnatõusudest ei pääse siiski ka Eestist välja reisides, isegi kui õnnestub näiteks sooduskampaania ajal või viimasel hetkel soetatud odavam lennupilet hankida. Rahalisi kulutusi silmas pidades oleneb palju reisi olemusest ja ühte sihtkohta reisides võib puhkuse veeta väga erineva eelarvega.
Anneli Lepp toob näiteks, et üks võimalus on käia Eiffeli tornis, pärast süüa metroojaama lähistel friikartuleid ja kasutada kambakesi Airbnb-st võetud voodikohta.
Teine võimalus on veeta puhkus kahekesi Ritzi hotellis ning einestada parimates restoranides. Mõlemal juhul on Pariisis käidud, kuigi hinnaklassid on väga erinevad.
Puhkus kodumaal ei ole kunagi sisult konkureerinud näiteks soodsate paketireisidega, mille puhul saab juba ette ülisoojas ilmas kindel olla ja võetakse nädalaks või paariks hotell, et rannal lebades akusid laadida.
Estraveli statistika näitab, et kõige populaarsemad sihtkohad läbi aastate on olnud Türgi, Kreeka saared, Hispaania, Itaalia, Horvaatia ja viimastel aastatel on lisandunud nimekirja ka Montenegro.
„Eestis reisimine ei pruugi tulla soodsam kui välismaal, sama kvaliteediga või isegi all inclusive paketiga hotellihinnad võivad majutuse mõttes soodsamad välismaal olla. Kui välismaale puhkama sõidetakse tavaliselt nädalaks, siis Eestis käiakse ühe reisi jooksul erinevates kohtades, viibitakse erinevates majutusasutustes, ollakse kohapeal pikema nädalavahetuse või isegi vaid ühe öö. Seega tuleb ühe öö maksumus kindlasti suurem kui välismaal pakettreisiga ühes hotellis 6–7 ööd viibides,“ leiab Estraveli erakliendisuhete ja turundusosakonna juht Katrin Aaslaid (pildil).
Katrin Aaslaid. Ka Anneli Lepp kinnitab, et Eestis ja välismaal reisimist võrrelda ei saa, sest inimesed reisivad kodumaal teistmoodi. „Hinnakriitikud võtavad sageli aluseks väga üheülbalise võrdlusbaasi. Näiteks nädal Türgis ja nädal Saaremaal, kuid see ei ole päris adekvaatne. Eesti inimesed harrastavad siseturismi teistmoodi, kui planeerivad välisreisi,“ selgitab Lepp.
Lisaks pikale hotellipuhkusele on siseturismiks veel mitmekesiseid võimalusi, mida eestlased ka rohkelt kasutavad. Eestis on suvisel ajal palju üritustega seotud reise, mida välismaale tehakse hoopis harvem. Selle aasta suveüritusi silmas pidades on eestlased neist väga huvitatud.
„Saab minna põnevale kontserdile ja õhtuks koju tagasi jõuda, saab minna spordiüritusele ja jääda ööbima sugulaste või sõprade juurde, saab sõita kodust kaugemat maakonda avastama ning veeta paar ööd hotellis. Meie üks peamisi sõnumeid välisturunduses on „Small in size, big in experiences” ning seda teab hästi ka siseturist: Eestis on lühikesed vahemaad ja võimalusi on väga erinevatele maitsetele,“ soovitab Anneli Lepp. Külastada saab erinevaid turismi- ja hobitalusid, muuseumeid ja looduskauneid paiku ning nendest Eestis kohe kindlasti puudust ei ole.
