Meeste tervis on eriti novembrikuus olulisel kohal. Harjumuste muutmine ei ole lihtne, kuid seda enam on hea, kui keegi teine näitab ette, kuidas tema on oma elustiili kohandanud, et nii füüsilist kui vaimset tervist hoida.

Sulev Alajõe on sportlikku elustiili nautinud lapsest peale – vutti tagunud, jooksnud, ujunud, malet mänginud ja talviti hokit mänginud ning suusatanud. 8-aastaselt sattus ta juhuslikult tennist mängima ja sai pisikust nakatatud. Tänaseks, kui Sulevil on eluaastaid üle 50, on ta võitnud Eesti seenioride meistrivõistlustel palju nii üksik- kui paarismänge, lisaks on tulnud mõned magusad võidud olulistelt suurturniiridelt, näiteks Helsinki 700-turniirivõit austraallaste üle möödunud aastal koos Aare Vahimetsaga.

Senise karjääri tipuks võib pidada esikohta paarismängus möödunud aasta Euroopa meistrivõistlustel koos sakslasest partneriga. Sinna vahele jääb ka omajagu kaotusi ja pettumusi, kuid kogetud eredad hetked aitavad motivatsiooni ja mängurõõmu säilitada. Muul ajal tegutseb Sulev viimased poolteist aastat erakonsultandina, olles energiateemadel seotud saarte nõustamisega.

Sport on saatnud läbi elu

„Kuna meie treenerile ei meeldinud, kui keegi kõrvalt ka midagi muud harrastas, siis jäid teised alad ajapikku natuke soiku. Teismelisena olin oma va nuseklassis Eestis tennises küll tugevamate seas, kuid mitte esimene – Pärnus polnud tennisehalli ja talvel saime vaid palle vastu võimla seina kõksida, nii et Tallinna poisid läksid arengus eest ära. Näiteks Andres Võsand,“ räägib Sulev.

Tudengina oli Sulev aktiivne vabadusvõitleja ja taasiseseisvunud Eestis jõudis ta ka kohe parlamenti, kus koos Indrek Kannikuga loodi jalgpalliklubi FC Toompea. „Jalgpallist saigi aastateks mu peamine spordiala, mis võttis enda alla kogu vaba aja, nii et tennis jäi kõrvale – välja arvatud üks juhus 1994. aastal, kui Saksamaa korraldas Euroopa parlamentide vahelise tenniseturniiri, kus me koos Peeter Loorentsiga – rohkem tennisemängijaid riigikogus polnud – selle turniiri võitsime. Meid küll kahtlustati, et kasutame võõrtööjõudu, kuna ei usutud, et 28-aastane võiks rahvasaadik olla,“ meenutab ta.

Tennis tuli tagasi

Hiljem hakkas Sulev kodulinnas Pärnus seenioride Eesti meistrivõistlusi ja rahvusvahelisi ITF tenniseturniire korraldama, olles ühes isikus nii turniiri direktor, kohtunik kui ka kassiir. Kuna nooruspõlve vigastus hakkas põlves tunda andma ja arst soovitas tungivalt jalgpallist loobuda, otsustas Sulev ühel hetkel lisaks tenniseturniiride korraldamisele ka mängima hakata.
Lisaks hakkas ta osalema ka ITF-turniiridel väljaspool Eestit, kus mängitakse vanuseklasside kaupa.

„Aja jooksul on mu kohad maailma edetabelis paranenud. See ei tähenda ilmtingimata, et olen hakanud palju paremini mängima – vanuse kasvades loeb konkurentsiolukord. Tihti on asi elustiilis. Kui teisel pool võrku on vastane, kes on tehniliselt minust üle, kuid on väike kõhuke üle püksivärvli, siis pean võitmiseks püüdma mängu kolmandasse setti viia – selleks ajaks vastase jõud raugeb,“ selgitab Sulev.

Elustiili küsimus

Põhjuseks, et nooremate meeste testosteroonitase kipub madal olema ja võhm vähene, arvab Sulev olevat liigse arvutis istumise, vähese liikumise ja kehva söögivaliku. „Et olla tervislikum tuleks piisavalt liigutada ja toidulauale köögivilju ning tervislikke valke ja rasvu lisada. Hommikusöök endale, lõuna koos sõbraga, õhtusöök jäta ära. Alkoholita võidad tervist ja palju aega,“ soovitab Sulev.

Inimesed, kes pole eriti sporti teinud ja tervislikult toitunud, kipuvad arvama, et tervislik eluviis tähendab enesepiina-mist ja naudingutest loobumist. Tegelikult tekitab aga liikumine õnnehormoone ja parandab elukvaliteeti.

Eelmise aasta juunis avaldatud TAI ja Tartu Ülikooli kliinikumi koostöös läbi viidud uuringust selgus, et 72% 40–49-aastastest meestest olid ülekaalulised, neist 27% rasvunud. Vaid 28% selle vanusegrupi mehi olid normkaalus.

Tervis esikohal

Sulevi nippideks ja rutiiniks tervise hoidmisel on pea iga nädal tennise mängimine, lisaks naudib ta kettagolfi ja liigub palju jala. Kindlasti ei tohi vaimset poolt hooletusse jätta. „Olen aktiivne kultuuritarbija, käin tihti teatris, kinos ja kont sertidel. Noorpõlve ülikooliharidusele olen viimastel aastatel lisanud mikrokraadi uute tehnoloogiate vallas, see aitab end uute arengutega kursis hoida ning mälu ja aju erksana hoida,“ kõneleb ta.

Tervise toetamiseks võtab Sulev talvekuudel D-vitamiini, muud mitte. Ta on veendunud, et kui toidulaud on tervislik ja mitmekülgne, siis pole vaja mingeid sünteetilisi lisaaineid juurde võtta ning tema puhul on seda kinnitanud ka vereproovid ja uuringud.

Tugev vaim ja tervislik elustiil tagab hea tunde! Foto Zac Durant 

Regulaarsed tervisekontrollid on olulisel kohal ka meeste elus, et hea tervis säiliks. Praegu käimasolevatest sõeluuringutest on suunatud meestele jämesoolevähi sõeluuring, mille kohta leiate infot otsinguga tervisekassa.ee kodulehelt.

Hetkel on tervisekassa pilootuuringuga testimas Tartu maakonnas kopsuvähi sõeluuringu teostatavust. „Selle üle, kuidas sõeluuringuga jätkata, otsustame pärast projekti lõppu 2024. aasta augustis, mil tehakse kokkuvõtted, analüüs ja ettepanekud riikliku sõeluuringu loomiseks,“ räägib tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamäe. „Lisaks plaanime järgmisel aastal alustada koostöös TAI ja uroloogide seltsiga eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuringuga Tallinnas ja Tartus,“ lisab ta.

Julge proovida uusi asju

Vahel loobun hilisest õhtusöögist, see annab hea, kerge ja energilise enesetunde. Alkoholist olen viimastel aastatel praktiliselt loobunud ja see on sporditulemusi ning enesetunnet tuntavalt parandanud,“ räägib Sulev.

Päevastele toimetustele kaasa valmistab Sulev peamiselt oma aia saadustest tervisliku smuuti, olgu selleks siis arooniad või muud marjad, õunad, ebaküdooniad, naadid, nõgesed, õunad, lehtpeedid ja muu selline. Selline vitamiinilaks annab igaks päevaks hea stardi. „Mu täiskasvanud tütred on veganid ja see on ka minu toidulauda muutnud. Kui pere on koos, siis teeme süüa, mis ka neile sobib ning need harjumused on tasapisi igapäevasele toidulauale hiilinud, seda mõnusalt rikastades,“ selgitab ta.

Sulevi pere on mitu aastat pidanud veganjõule, kus pidulaud on rikkalik ja põnev ning täidab hästi kõhtu, kuid järgmisel päeval pole mingit toidupohmelli ega kaalutõusu. Päris taimetoitlast pole Sulevist saanud, kuid peres on loodud kokkulepe, et liha süüakse vaid siis, kui väljas midagi põnevat pakutakse. Seevastu kala ja mereannid on toidulaual mitu korda nädalas.

„Ma pole kunagi olnud seaprae-sousti-kartuli-inimene, pigem eelistan uute maitsetega eksperimenteerida, olgu selleks siis taime- või kalatoidud. Eriti tore on reisidel käies uusi kohalikke maitseid avastada. Meeldivad Aasia teravad toidud, mida võin pikalt nautida. Kodused pajaroad ja supid on samuti meeltmööda. Kergesti seeditav tervislik toit käib võistlusteks valmistumisega kokku,“ lisab ta.

Alustada tuleks väikeste sammudega

Sulev leiab, et inimesed, kes pole eriti sporti teinud ja tervislikult toitunud, kipuvad arvama, et tervislik eluviis tähendab enesepiinamist ja naudingutest loobumist. „Tegelikult tekitab liikumine õnnehormoone ja parandab elukvaliteeti. Ka toit hakkab teistmoodi maitsema ja keha hakkab ära tundma, mis talle kasulik on,“ arvab ta.

Võimalusi on lõputult ja paljud neist täiesti tasuta. Kõige raskem on tee diivanilt välisukse juurde, edasi läheb juba lihtsamalt!

Märgid, mis vajavad tähelepanu

• Füüsiline väsimus. Tugev väsimus võib olla märk südame vasaku vatsakese nõrkusest. See vastutab vere pumpamise eest südamest kehasse. Kui vasak vatsake ei pumpa piisavalt tugevalt, ei suuda süda keha vereringet töös hoida ja organeid värske verega täita. Selleks, et puudujääki kompenseerida, võtab keha verd lihastest ja saadab eluliselt olulisematesse elunditesse, näiteks ajju. See teeb inimese aga väsinuks ka peale korralikku und, sest keha koed ei saa piisavalt hapnikurikast värsket verd.

• Erektsiooniprobleemid. Erektsioon tekib siis, kui veri voolab peenisesse. Kui veresooned on kahjustatud, voolab veri halvemini ning erektsiooni tekkimine ja hoidmine on raskem. Kui veresooned allpool vööd on kahjustatud, on suur võimalus, et ka südame veresooned pole korras. Ühekordne erektsioonihäire ei ole tõsine probleem ja võib tulla väsimusest või stressist. Kui seda tuleb aga sageli ette, tuleks murele tähelepanu pöörata.

• Jala- või puusakrambid kõndides. Kramp või põletav tunne sääremarjades, mis liigub vaikselt mööda jalgu üles puusadeni, võib olla märk perifeersete arterite haigusest, mis kitsendab veresooni ja vähendab verevoolu jäsemetesse, kõhtu ja pähe. Ebamugavustunne tuleb sellest, kui jalgadesse ei voola piisavalt verd. Arterite kitsenemine jäsemetes võib mõjutada ka südameartereid.

• Norskamine. Norskamine, õhupuudusest üles ärkamine või ka peale korralikku uneaega väsinud olemine võib viidata uneapnoele. Kui see jääb ravimata, võib see suurendada südameinfarkti riski. Hingamispeetus võib keha tõsiselt kahjustada, tõsta vererõhku, südamerütmi korrast ära ajada ja tõsta südamehaiguste riski.

• Ärevushäired. Paljud ärevuse sümptomid, nagu valu rinnus, õhupuudus ja südamepekslemine on samuti südameinfarkti märgid, eriti kui need esinevad tavaolukorras. Ärevus võib südant koormata, sest pinges olek paneb veresooned kitsenema ja kiirendab südamerütmi. Äkki tekkinud stress (nt tüli ülemusega) põhjustab südametöö kiirenemise ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. Korduvad stressi episoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni.