Eesti ühe suurema soojuskiirgurite müüja Velteksperdi konsultandi Alari Vaheri sõnul pikendab soojuskiirgur Eesti kliimas terrassihooaega kuni kahe kuu võrra, kuid erinevate kütteseadmete efektiivsus ja kasutegur võib kordades erineda.
Alari Vaheri kinnitusel on peamised kodukasutaja valikud gaasi- või elektrisoojuskiirgur ning eestlased on hakanud järjest enam viimaseid eelistama. „Elektriga infrapunasoojuskiirgur soojendab inimesi ja esemeid, aga mitte õhku ning nii ei vii kerge tuuleiil tuntavat soojust ära. Infrapunakiirgurist eralduv soojus sarnaneb päikesega ning vähendab tuntavalt õhuniiskust. Lisaks peletavad infrapunasoojendid ka sääski,“ rääkis Vaher.
„Infrapunakiirgurid on ökonoomsed ja mugavad ning lihtsalt lakke või seina kinnitatavad, mistõttu ostetaksegi neid kõige rohkem. Kui elektri hind vahepeal väga kõrgeks tõusis, siis küsiti tihti seadme energiatarbe kohta, kuid tegelikult pole see suur. Keskmise võimsusega infrapunasoojendi ühe õhtu ehk viie tunni energiatarve on ühe euro ümber, mis on märksa soodsam kui näiteks gaasisoojendil,“ ütles Vaher.
„Soojuskiirguri mõistlik võimsus on keskmiselt 2,5 kilovatti, mis katab soodsates tingimustes kümme ja rohkem ruutmeetrit pinda. Moodsate soojuskiirgurite võimsust saab puldist ka parajaks reguleerida. Päris tihti küsitakse, ega kartulisalat soojuskiirguri all halvaks lähe, siis sellega on nagu igasuguse toidu ja soojusega ehk mitu päeva lahtiselt väljas hoida ei soovitaks,“ lisas Vaher.
„Üldjuhul on soojuskiirgur kõige tõhusam, kui see paigaldatakse istumisalast natuke kõrgemale – siis jaotub soojus inimestele võrdsemalt. Paigaldamisel peaks järgima tootja juhiseid ja vaatama, et kütteseade ei oleks esemetele lähemal kui pool meetrit. Soojuskiirgurid on niiskuse- kuid mitte päris veekindlad ning neid peaks seetõttu vihma eest varjus hoidma,“ rääkis Velteksperdi spetsialist.
Soojuskiirguri kõige suurem vaenlane on tuul
Alari Vaheri sõnul on infrapunasoojendi jaoks vaja elektrivoolu, aga kui seda pole, siis kasutatakse gaasisoojendajaid. „Gaasisoojendaja suur pluss on elav tuli ja hubasus, kuid peab arvestama, et gaasipõleti soojus kipub kergemini tuule käes hajuma ning päris lahtisel terrassil või aias peaks arvestama poole suurema vajaliku võimsusega kui näiteks kinnisel terrassil või rõdul. Osadel gaasisoojenditel on reguleeritav soojust peegeldav kuppel, mida vastavalt vajadusele suunata,“ rääkis Vaher ja lisas, et gaasisoojendil tuleb ka aeg-ajalt täiteballooni vahetada.
„Terrassisoojendajad on väga vastupidavad ja erilist hooldust ei vaja. Kui vihma kätte roostetama ei jäta, siis kestavad need palju aastaid. Suurema tuulega peaks jälgima, et jalal seisev seade püsib kindlalt paigal – kuna elektrisoojendi „pirn“ on sisuliselt suur hõõglamp, siis võib ta kukkudes katki minna. Õnneks saab detaile ka vahetada,“ lisas Vaher.
